11.09.2019
Lugupeetud sertifikaadiomanik!
Uuenenud on looduslike pühapaikade kaardiandmed.
Mis on uut:
- Kaardile on lisandunud 30 pühapaika.
- Välikontrollide tulemusi arvestades on parandatud ka mitmeid riiklike andmebaaside märkmeid. Hetkeseisuga on käesolev kaart Maa-ameti kaartidest täpsem ja usaldusväärsem.
- Lisandunud on veebiversioonil kihelkondade kiht (vaikimisi väljalülitatud), uued tööriistad ja parandatud on objektide kuvamist. Katastripiiride kiht on vaikimisi väljalülitatud, et muuta rakendus mugavamaks tavakasutajale.
Kaardirakendus veebis saadaval http://hiiepaik.ee/vaata/kaardirakendus/
ja mobiilis https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac
06.09.2019
Lugupeetud sertifikaadiomanik!
Fail “Potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaas” on uuendatud ja kättesaadav FSC Eesti veebilehelt.
FSC Eestile jõudis info Keskkonnaametist ning selle põhjal sai andmebaasis muudetud:
- eemaldatud Hansu kinnistu (katastritunnus 88703:001:0100) andmebaasist, sest Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist on kinnitanud, et kinnistul ei esine vääriselupaika(sid)
Toetuste taotlemise tähtajad
Toetuseid saab taotleda vaid metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed.
Metsameede – 8.juuni 2018
Toetatavad tegevused: hooldusraie kuni 30 aasta vanuses puistus (159 €/ha)
kasvavate puude laasimine (102 €/ha)
ulukikahjustuste ennetamine (70 €/ha)
seadmete ja tarvikute soetamine ( toetuse määr 30 {227270251435fd4d748f570376ce83a50317f0136f57264d7175dc419e5635ef})
Metsameetme taotlusesse esitatud töid tohib tegema hakata alates 9.juuni 2018.
Metsa uuendamise toetus – 10.juuli 2018
Toetatavad tegevused, kui taotluse esitab metsaühistu:
maapinna ettevalmistamine (kuni 96 €/ha)
metsataimede soetamine ja istutamine (kuni 400 €/ha)
metsauuenduse hooldamine (kuni 96 €/ha)
Metsa uuendamise taotlusesse esitatud tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.
Palume toetuse taotlemiseks andmed esitada vähemalt üks nädal enne tähtaja lõppu.
Taotlustega tegelevad:
Viljandimaal: Pille Udam tel. 5242186 pille@eestimetsad.ee
Valgamaal: Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee
Pärnumaal : Piia Jänes tel. 56203625 piia@eestimetsad.ee
Toetuste kohta täpsem info: http://www.eramets.ee/toetused/
20.märtsil osales Ühinenud Metsaomanikud MTÜ puiduenergia päeval Kõpus. Ürituse edukust tõendab korraldajate poolt valmistatud video.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ
PRESSITEADE
Liitumine muutis Ühinenud Metsaomanikud Eesti suurimaks metsaühistuks
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud MTÜ üldkoosolek kinnitas ühehäälselt heaks ühinemise Kohila Metsaseltsiga. Kahe ühistu liitumine muudab Ühinenud Metsaomanikud Eesti suurimaks metsaühistuks.
Üle 300 metsaomaniku koondav metsaühistu Kohila Metsaselts on Raplamaal tegutsenud juba 15 aastat. Ühistus tunnetati vajadust arenguks ja edasi liikumiseks, kuid asutajaliikmetel Heiki Hepneril, Erik Kosenkraniusel ja Valdu Reinaasil nappis ühistu aktiivseks juhtimiseks ja teenuste arendamiseks aega. Valdu Reinaasi sõnul kaaluti nii uute inimeste kaasamist ühistu juhtimisse kui liitumist erinevate metsaühistutega.
Ühine keel leiti seni peamiselt Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal tegutsenud metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud meeskonnaga. Valdu Reinaasi sõnul on nende plussiks senine kiire areng, väljatöötatud teenused ja uuenduslike tarkvarade kasutamine. Samuti hindasid Kohila Metsaseltsi liikmed võimalust ühinedes alles jätta senine struktuur. Mai alguses toimunud üldkoosolekul kiitsid liitumise ühehäälselt heaks ka Ühinenud Metsaomanikud liikmed.
Enamus Kohila Metsaseltsi liikmetest elab või tegutseb Raplamaal, seetõttu otsustati edaspidi kasutada nime Ühinenud Metsaomanikud Rapla piirkond. Raplamaa metsaomanikud leiavad metsaühistu Rapla keskusest, kus avati vastuvõturuum sel kevadel koos sihtasutuse Erametsakeskus kolimisega.
Liitumisega muutus Ühinenud Metsaomanikud Eesti suurimaks metsaühistuks. Ühistusse kuulub ligi 1100 metsaomanikku kelle omandis on 170 tuhat hektarit metsamaad. Et Raplamaa metsaomaniku hääl oleks esindatud nii ühistu juhtimises kui metsa-, keskkonna- ja maaelupoliitikas, valiti seni Kohila Metsaseltsi tegevust juhtinud Valdu Reinaas metsaühistu juhatuse liikmeks ja volinikuks Eesti Erametsaliidus.
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud on Eesti suurim metsaühistu. Oma liikmetele pakutakse igakülgset nõustamist metsa kasvatamisel ning kõiki metsamajandamisega seotud teenuseid metsauuendamisest raieteni. Ühistu esindab metsaomanikke jahilepingute sõlmimisel, haldab FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati ning Eesti Erametsaliidu liikmena esindab liikmete huve ka poliitilisel tasandil. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud esindused asuvad Pärnus, Viljandis, Otepääl ja Raplas.
Lisainfo:
Kadri-Aija Viik, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees
Parima metsamajandaja konkurss
Koos Eesti Erametsaliiduga ootame parima metsamajandaja tiitlile kandideerima kõiki metsaomanikke. Osalemisel pole tähtis metsa majandamise juriidiline vorm. Oluline on, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja hästi.
Konkursil hinnatakse kandidaatide viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Kõiki konkursil osalejaid külastab 4-liikmeline hindamiskomisjon koosseisus Aira Toss (Eesti Erametsaliit), Maret Parv (Keskkonnaministeerium), Renno Nellis (Kotkaklubi), Kertu Kekk (Erametsakeskus), kes tutvuvad metsaomanike põhimõtete ja väärtushinnangutega metsade majandamisel, arvestades ka panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
Parim metsamajandaja 2018 tiitel antakse üle 18. augustil Läänemaal toimuval metsamajandajate kokkutulekul, kus võetakse ette ka metsaretk mulluse võitja Liidia Kösteri maadel. Konkursil osalejatele paneb väärilised auhinnad välja STIHL Eesti.
Palume ka teie abi tublide metsamajandajate tunnustamisel. Palun andke teada tublidest ja tegusatest metsaomanikest oma liikmete seas ja soovitage neil konkursil osaleda.
Kandidaate saab esitada kuni 4. maini, registreerimisvorm asub SIIN. Lisainfot konkursi kohta leiab erametsaliidu lehelt.
Natura metsa toetuse taotlemine (ka sihtkaitsevööndisse väljaspool Natura ala).
Metsaühistu Ühinenud metsaomanikud taotluste vastuvõtt toimub 4-23. aprillini vastavalt graafikule.
| Natura metsa toetus. Taotluste vastuvõtt 2018. | |||||
| Metsaühistu nimi | Taotluste vastuvõtmise koht | Kuupäev | Kellaaeg | Kontaktandmed | Märkused |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Suure-Jaani vallamaja, Lembitu 42, ruum 304 | aprill 10, 17 | 9.00-12.00 | Pille Udam 5242186 pille@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Otepää, Lipuväljak 13, ruum 315 | aprill 4,5,10,11,12, 17,18,19 |
9.00-16.00 | Kaja Papagoi 5305 8890 kaja@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Valga vald, Laatre alevik, Kesk tn 11 | aprill 9,16,23 | 9.00-16.00 | Kaja Papagoi 5305 8890 kaja@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Viljandi, Lossi tn 22 | aprill 6,20 | 9.00-16.00 | Pille Udam 5242186 pille@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Viljandi, Lossi tn 22 | aprill 9,10,11, 12,13,16,17 |
9.00-16.00 | Marge Marjak 53426182 marge@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 4-23.04 tööpäevadel | 9.00-16.00 | Kadri-Aija Viik 5167650 kadri@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 4-23.04 tööpäevadel | 9.00-16.00 | Piia Jänes 56203625 piia@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 4-23.04 tööpäevadel | 9.00-16.00 | Risto Kaljund 53432528 risto@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 9-23.04 tööpäevadel | 9.00-16.00 | Raigo Rõõmussar 5259330 raigo@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 4-23.04 tööpäevadel | 9.00-16.00 | Tiit Kosenkranius 5230932 tiit@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 9-23.04 tööpäevadel | 9.00-16.00 | Pille-Riin Ressar 56686521 pilleriin@eestimetsad.ee | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | aprill 17-18 | 9.00-15.00 | Ants Teder 5167643 ants.tdr@gmail.com | Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmetele 10.- eurot |
Avasime Viljandis kontori, et olla metsaomanikele lähemal ja kättesaadavam.
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud kutsub meie Viljandi (Lossi 22 II korrus) uues kontoris külastama näitust Pärandkultuur metsas.
Näituse koostaja on Jürgen Kusmin, pärandkultuuri kaardistamise töörühma liige. Ta kirjeldab näitust nii, Pärandkultuur on inimtegevuse jäljed maastikus. Looduses ringi liikudes võib märgata vanu kiviaedu, taluasemeid ja palju muud inimtekkelist, mille kasutusotstarve võib esmapilgul ka arusaamatuks jääda. Ometi on nende kõigi rajamisel olnud kindel eesmärk ja igaühel oma lugu jutustada, kui me vaid oskaks kuulata või selliseid märke üldse tähele panna. Pärandkultuur on osa meie elamise ja tegutsemise viisist ehk kultuurist üldisemalt.
Rändnäituse eesmärk on tutvustada erinevaid pärandkultuuri objektitüüpe ning anda vihjeid nende täpsemaks uurimiseks, hooldamiseks ning eksponeerimiseks. Pärandkultuuri objektidele ei laiene riiklik kaitse, seepärast on nende hoid maaomanike endi kätes ja oma maal asuvaid kultuuriväärtusi oskab säilitada vaid teadlik omanik.
Pärandkultuur lisab maaomandile väärtust ja omanikule väärikust!
Uuest kontorist
Kui senini Viljandimaal võimalik saada metsanduslikku konsultatsiooni Suure-Jaani valla (uue nimega Põhja-Sakala vald) vallamajas, siis nüüd pakume metsaomanikele võimalust Viljandi kontor on avatud iga teisipäev ja reede kell 9-16.00, muul ajal kokkuleppeliselt. Suure-Jaanis jääb vastuvõtt endiselt toimima iga teisipäev kell 9-12.00.
Juhatuse esimehe Kadri-Aija Viigi sõnul kuulub Viljandimaa piirkonnast metsaühistusse Ühinenud Metsaomanikud MTÜ märkimisväärne arv metsaomanikke. Ehkki väga palju suhtlemist on telefoni ja maili teel ei saa alahinnata vahetut kontakti. Eriti oluline on see esmase nõuande küsimise korral kuna kõiki küsimusi ei oska ja ei saa kirja panna. Seega on Viljandis kontori avamine mõistlik samm, mis võimaldab pakkuda kvaliteetsemat teenust olles lihtsamini kättesaadav erametsaomanikele.
ÜMO Viljandi kontoris on eelmise aasta lõpust tööl projektijuht Marge Marjak. Marge on õppinud sekretäri ja personalitööd. Seos metsaga on tal juba gümnaasiumi loodusklassist ja olles 13 aastat aktiivne jahimees.
Metsaühistul Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on kontorid ja/või vastuvõtukohad Pärnus, Otepääl, Laatres, Suure-Jaanis ja Viljandis. Nii peaks meid lihtsalt leidma iga metsaomanik.
Eelmisel aastal sai Metsaühistu viie aastaseks ja meie liikmeskond on kasvanud üle 700 liikme. Meie eesmärk on olla metsaomanikele võimalikult lähedal ja kättesaadav ning aidata erametsaomanikel majandada oma metsa targalt.
Nii hea, et mõni organisatsioon tuleb ka maainimesele lähemale ütles metsaomanik Villu. Nüüd on „jalavaeva“ hulga vähem ja saab vajalikud asjad Viljandis ära ajada.
Täiendav informatsioon
Kadri-Aija Viik
5167650
Marge Marjak
53426182
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ tähistas 5. aasta sünnipäeva Aleksei Turovski loengu ja sünnipäevatordiga.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on alates 2017.a. aprillist FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaadi omanik. Tegemist on rahvusvahelise sertifikaadiga, mis näitab, et metsaomanik majandab oma metsa vastutustundlikult.
Grupisertifikaadi liikmete tegevus peab olema vastavuses kõikide sertifikaadi printsiipide ja indikaatoritega. Väga oluliselt kohal on kohaliku kogukonna õigused ja nende ressursside kaitse. FSC® grupisertifikaadiga liitunud järgivad muuhulgas järgmisi punkte:
- Metsaomanik ei tee piiranguid igaüheõiguse realiseerimiseks.
- Metsaomanik peab piirangute tegemisel neid põhjendama ja kirjeldama.
- Metsaomanik peab austama kohalike kogukondade seaduslikke, tavaõiguslikke või traditsioonilisi õigusi metsaressursside kasutuseks.
- Kvalifitseeritud kohalikele elanikele peab pakkuma võimalust osaleda eelistatud viisil metsamajandaja tegevuses seoses tööhõive ja alltöövõtuga. Metsamajandaja suunab tähelepanu kohaliku tööjõu kasutamisele.
- Metsamajandaja peaks kohalikele elanikele tagama võimaluse osta oma tarbeks küttematerjali.
- Metsamajandaja peab regulaarseid läbirääkimisi huvirühmadega.
Meie FSC® grupisertifikaadi suuremate metsamajandajate hulka kuuluvad: Eesti Metsafond OÜ, Estonian Sustainable Forestry OÜ, Haanja Forests OÜ, Karusambla OÜ, Metsagrupp OÜ, Metsamaahalduse AS, Metsatalu OÜ, Mortec OÜ, Palumetsa OÜ, Taanimets AS, Varoteks OÜ, Vestman Forest Fund AS, Rainert RL OÜ ja veel hulgaliselt metsaomanikke.
Kõikidele FSC sertifikaati puudutavatele küsimustele saab vastuse metsaühistu keskkonnaspetsialistilt: pilleriin@eestimetsad.ee või +372 56686521.
Foto: erakogu. Kogu pere metsapäev 2017 – Ruunawere Postimõis – Varbola
12.08.2017 andis Eesti Erametsaliit koostöös Erametsakeskusega juba 24. korda välja parima metsamajandaja tiitli. Sel aastal võitis parimate metsamajandajate konkursi Läänemaa metsaomanik Liidia Köster.
Tänavune parim metsamajandaja Liidia Köster majandab metsa Läänemaal Piirisalus Enniste talus, mis on Köstrite pere käes juba kuuendat põlve. Metsa majandatakse koostöös poeg Sveniga, aga Liidia Köster võtab ka ise tihti sae kätte, teeb valgustusraiet või kultuurihooldust. Samuti lööb ta kaasa istutustöödel.
Ta on väga hästi kursis kõigi oma metsas tehtud töödega ning omab selget ettekujutust, milliseks oma metsa kujundada soovib. Oma metsa nimetab Köster ka pensionisambaks, mis annab tänu tarkadele majandamisotsustele talle igakuiselt 180 eurot pensionilisa.
Parimate metsamajandajate konkursile kutsuti osalema metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Konkursist võttis osa 9 metsaomanikku üle Eesti.
Lisaks parima metsamajandaja tiitlile anti konkursil välja eripreemiad ja nende hulgas oli 3 Ühinenud Metsaomanikud MTÜ liiget:
Karl Axel Adelman Läänemaalt – Põlvest põlve metsamajandaja
Andres Tammeveski Hiiumaalt – Teadmistepõhine metsamajandaja
Daniil Starodubtsev Ida-Virumaalt – Noor metsainvestor
Starforest OÜ – Kogenud metsakasvataja
Metsamaahalduse AS – Professionaalne metsamajandaja
Ökokütus OÜ Põlva- ja Võrumaalt – Biomajanduse edendaja
Kairi-Kristiine Haller Pärnumaalt – Pealehakkaja metsaomanik
Sindlivabrik OÜ Raplamaalt – Pika vaatega metsakasvataja
Parimate metsamajandajate konkursi korraldas Eesti Erametsaliit juba 24. korda, sel aastal koostöös Erametsakeskusega. Kandidaatide juures hinnati nende viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võeti ka metsaomanike põhimõtteid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
—————————————————————————————————————————-
SA Erametsakeskus
PRESSITEADE
30.06.2017
Metsaomanikud plaanivad toetuse abiga hooldada üle 10 tuhande hektari metsa
Juunis võttis Erametsakeskus vastu taotlusi metsahoolduse rahastamiseks. Toetusmeetme eelarve on 2,3 miljonit eurot, sellest 1,6 miljonit metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamiseks ning 700 000 metsakahjustuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks. Kokku esitati taotlusi 2,76 miljoni euro väärtuses, suurim oli huvi hooldusraiete ja tormikahjustuste kõrvaldamise toetuse vastu.
Enam kui 1,5 miljonit eurot küsiti toetust noores metsas hooldusraiete tegemiseks. Oma metsa plaanib toetuse abiga hooldada ligi 950 metsaomanikku, tööde pindala on üle 10 100 hektari. Suurim huvi hooldusraiete toetuse vastu oli Pärnu-, Viljandi-, Põlva- ja Lääne-Virumaal, kus metsaomanikel on kavas hooldusraied teha enam kui 1000 hektaril.
„Erametsades tehakse üha innukamalt nii metsauuendust kui metsa kasvatamiseks ülivajalikke hooldusraieid. Need on tööd, mis omanikule tähendavad praegu kulusid, kuid metsatulu annavad järgmistele põlvedele,“ märkis erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Kindlasti mõjutab metsaomanike käitumist toetuse saamise võimalus. Vähemtähtis pole aga see, et on olemas abimees, kes metsaomanikul vajalikud tööd ära teha aitab – metsaühistu saab vajadusel hooldusraie korraldamise enda õlgadele võtta. Kes aga metsas ise võsasaega toimetada tahab, saab vajalikke näpunäiteid sellest videost: http://www.eramets.ee/video/valgustusraie_oppevideo,“ täpsustas Aun.
Oodatult suur huvi oli metsaomanikel tormikahjude kõrvaldamise ja metsa taastamise toetuse vastu, seda eelkõige eelmisel aastal Lõuna-Eestit laastanud juulitormi tõttu. Kokku taotleti tormikahjude kõrvaldamiseks ja metsa taastamiseks toetust veidi üle miljoni euro, enim esitati taotlusi Valgamaalt. Kuna eelarves ei jätku raha kõikide taotluste rahuldamiseks, rakendatakse nende taotluste osas hindamiskriteeriume. Eelised on taotlustel, mille puhul taastatava metsamaa osakaal on suurem. Piiratud eelarve tõttu jäävad täies ulatuses rahastamata metsakahjustuste ennetamise tegevused.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige (e-post jaanus.aun@eramets.ee, tel 516 2282)
Pressiteate edastas:
Kertu Kekk, SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht (e-post kertu.kekk@eramets.ee, tel 5596 7682)
———————————————————————————————————————————————
SDE Pärnumaa maakonnavisiidi käigus kohtusid Ivari Padar ja Rainer Vakra erametsaomanikega.
Arutelul maaelu komisjoni liikme I.Padariga keskenduti peamiselt maaelu erinevatele tahkudele ja maaelu arengukava täitmisele. R.Vakraga seevastu arutati metsanduse tuliseid valupunkte. Lahati põhjalikult Riigikogu Keskkonnakomisjoni viimaseid ettepanekuid metsaseadusesse.
Peamised küsimused keerlesid valitsusepoolse raiemahu peatamise võimalikkuse, omavalitsustele raie kaalutlusõiguse andmise ümber planeeringualadel ja räägiti raierahu kehtestamisest erametsades. Etteruttavalt saadi kinnitust, et metsandussektorit Eestis nende muudatuste mõjul ära lõpetada siiski ei plaanita. Metsakasvatus on majandusharu ja tegevus peab olema kasumlik. R.Vakra sõnul on metsaseadus muutunud aasta aastalt liberaalsemaks: puuliikide kaalutletud raievanus on lühendanud lubatud eraldisepõhist lõppraieaega, metsateatise esitamine on muutunud lihtsamaks jms.
Samas tuleb tõdeda, et kui protestimas on ligi 1000 inimest, siis on tegemist metsamajandajate poolse puuduliku kommunikatsioonitööga. Kuidas puidusektori mainet tõsta, teavad vast kõige paremini siiski selle alaga igapäevaselt tegelevad ja vastava väljaõppe saanud inimesed. Vaatamata suurele statistilisele metsaomanike arvule on olemas aga märkimisväärselt suurem arv inimesi, kes ei valda mingil moel metsandusalast teavet, näiteks kasvukohatüüpide ja juurdekasvu arvutuse kohta. Need inimesed hindavad visuaalselt muutuvat maastikupilti ja otsustavad selle põhjal.
Küsimuse ümber, mis juhtuks, kui kaotataks igasugused piirangud metsa majandamisel – nagu on näiteks Soomes ja Norras – toimus elav arutelu. Valdav osa metsaomanikest arvas, et ei juhtuks midagi ja majandamisotsus langetataks ikkagi kolme põhikomponendi põhjal: omaniku tahe, raievõimekus ja puiduturg. Kahte viimast ei ole võimalik n-ö üleöö tekitada. Arvati, et ebamõistlike metsamajanduslike otsuste vastu kunagi täielikult ei saa. Pigem võtavad tänased liiga üksikasjalikud seaduspiirangud omanikelt võimaluse ise mõelda ja otsustada. Piirangute tõttu kaotab enim metsaomanik, väheneb töökohti ja kaob omanikuks olemise huvi.
R.Vakra selgitas, et juurdekasvu piires raiumise mõjuuuringuga hakkab tegelema Keskkkonnaministeerium ja uuringutulemused selguvad loodetavasti sügisel. Esmased hinnangud antakse RMK poolt majandatavatele metsadele.
Tõdeti, et metsamajandamise plaane tehakse 10 ja minimaalselt 5 aastaks, seega arvutused ühe aasta ulatuses ei ole tõesed ega objektiivsed. Praegu on juba mitu sooja talve pärssinud metsatöid, seega esimese külma talve saabudes suureneb kindlasti raiemaht varem raiumata jäänud juurdekasvu arvelt.
R.Vakra selgitas, et planeeringuga seatud rohealade teema puudutab enim linnaruumi ja peaks andma garantii, et ka metsana kirjeldatud alad ei muutu raiejärgselt elamu- või ärimaaks. Siin ei ole mõeldud hajaasustuses elamu ostnu emotsiooni naabri metsa suhtes.
Raierahu seadmine erametsas on R.Vakra sõnul ebamõistlik. On üldteada, et kevaditi väheneb raietöö intensiivsus ilmastiku ja teeolude tõttu nagunii. Erametsaomanikud on aasta-aastalt hakanud järjest rohkem tegelema kevadise metsauuendustööga.
Arutelul puudutati loomulikult kaitsealade ja muude looduskaitseliste piirangute teemat. R.Vakra sõnul on sel aastal lõpuks jõutud väljaspool kaitsealasid asuvate sihtkaitsevööndite kompenseerimiseni, mis oleks pidanud olema tehtud juba 15 aastat tagasi. Ka nõustus ta, bürokraatia kaitserežiimi mahavõtmiseks kaitstava liigi kadumisel alalt on ülearu keeruline. Metsaomanike hulgas oli kaheseid arvamusi, kas ametnikel peaks olema iga juhtumi korral suurem kaalutlusõigus või peaks kõik olema kirjeldatud kaitsekorralduskavas ja n-ö ise mõtlemine lisab otsustesse liigset subjektiivsust.
Küsimusele, kas Eestisse võiks ehitada rafineerimistehase, vastas Keskkonnakomisjoni esimees, et ta pigem toetab seda mõtet. Sama arvas ta ka ka plaanitava Rail-Balticu projekti kohta.
Kokkuvõtteks võib öelda ühe metsaomaniku sõnad: „Nende vastuste põhjal saan ma täna vähemalt rahulikult magada.“
Kadri-Aija Viik
Ühinenud Metsaomanikud
—————————————————————————————————————————————————-
SA Erametsakeskus pressiteade
12.05.2017
Metsaühistute metsapäevadel pandi erametsadesse kasvama üle 25 000 puu
Sel kevadel korraldasid metsaühistud üle Eesti metsapäevi, kokku võttis 11 metsapäevast osa pea 300 inimest. Arutleti metsateemadel ning koos pandi kasvama rohkem kui 25 000 väikest puukest.
Metsapäevadele metsast rääkima ja istutama tuldi nii üksi, kui koos pere või kolleegidega. Palju osalejaid oli ka metsaühistute liikmete seast, kes soovisid õigeid istutusvõtteid meelde tuletada või teisele metsaomanikule appi tulla. Enim tunti metsapäevade vastu huvi Harjumaal ja Valgamaal.
Täna toimus sarja viimane metsapäev, Pärnumaal kogunes MTÜ Ühinenud Metsaomanikud teisele metsapäevale paarkümmend inimest. Metsaühistu metsameister Risto Kaljund, kes ühistuliikmetele metsauuendustöid korraldab ning ka tänase metsapäeva läbiviimise eest vastutas, ütles, et sel kevadel pannakse nende ühistu abiga Eesti metsadesse kasvama üle miljoni metsataime. Lisaks on liikmete seas palju metsaomanikke, kes endale vajalikud taimed ise hangivad. Kokku istutavad Ühinenud Metsaomanike liikmed sel aastal üle kolme miljoni puu. „Meie liikmete huvi suurenemist metsa uuendamise vastu näeme igal aastal. Kõige rohkem istutatakse kuuske ja mändi, kuid kasvama pannakse ka lehist, kaske ja tamme. Lehtpuude külvamise eest hoolitseb enamasti siiski loodus ise,“ rääkis Kaljund.
Metsaühistud võtsid kiirel istutusajal külaliste võõrustamise ette selleks, et pakkuda meedias toimuvate kirglike metsandusarutelude kõrval võimalust uurida otse metsas tegutsejatelt, mis metsas toimub. Muuhulgas said huvilised teada, milliseid põhimõtteid järgides erametsades tegutsetakse, milliste valikute ees on meie enam kui 100 tuhat metsaomanikku ning mida erametsades uue metsa kasvama saamiseks tehakse.
„Meeldiv näha, et metsaühistud on järjepidevalt tugevamaks muutunud,“ märkis sihtasutuse Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. „Lisaks ühistu liikmete abistamisele leitakse aega ka teistele huvilistele metsaelu tutvustada. Ise metsatööd proovides peaks ka muidu metsakauge inimene metsarahva muredest-rõõmudest paremini aru saama,“ lisas Aun.
Üleriigiliselt koordineeris metsapäevade korraldamist SA Erametsakeskus, oma tegemisi tutvustasid Hiiumaa Metsaselts, Metsanduse Arendamise Ühing, Põhja-Eesti Metsaühistu, Põlvamaa Metsaühistu, Valgamaa Metsaühistu, Vardi Erametsaselts, Virumaa Metsaühistu, Viru-Lemmu Metsaselts, Võrumaa Metsaühistu ja Ühinenud Metsaomanikud. Metsaühistute metsapäevade korraldamisele panid õla alla ka Combimill Sakala, Estonian Cell, Nordwood ja Graanul Invest, kes hoolitsesid selle eest, et talgusuppi jätkuks ja tublidel töötegijatel ka kõhud täis saaks.
Lisainfo:
Kertu Kekk
SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht
E-post kertu.kekk@eramets.ee
Tel 5596 7682
——————————————————————————————————————————–
Metsaühistu Ühinenud metsaomanikud MTÜ on Eesti suurima FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaadi haldaja
Metsaühistu Ühinenud metsaomanikud MTÜ sai kinnituse, et oleme väärilised ja võimelised haldama FSC® metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati (litsents: FSC®-C135147).
FSC® (Forest Stewardship Council®) kasutatakse nii metsamajandamise (FM – Forest Management) kui ka tarneahela (CoC – Chain of Custody) sertifitseerimisel.
Töö metsaomanike gruppi kokkupanemise, kontrollimise, andmete kogumise ja koolitamisega on käinud juba üle aasta. Eelmise aasta lõpus viis SCS Global Services™ juhtimisel läbi esmase auditeerimise, kus vaadati põhjalikult nii andmebaase, ettevalmistust seireks kui ka metsas tehtud töid, tehnikat ja vesteldi töötajatega. Selle põhjal tehtud sõltumatu ja pädeva eksperdi otsus kinnitas, et oleme võimelised ja valmis haldama grupisertifikaati ja metsamajanduslik tegevus on vastavuses ühiselt heaks kiidetud säästva metsanduse põhimõtete ja standarditega.
Tänaseks on grupis üle 40 liikme ja üle 50 000 ha metsamaad. Liituda soovijaid on juba ligi 30 metsaomaniku.
Kehtestati järgmised FSC grupiliikmete hinna määrad:
metsamaa kuni 10 ha: 50,00€
metsama 10 ha -200 ha: 100,00€
200 ha ja enam: 0,4€ metsamaa ha
Grupi liikmetega sõlmitakse lepingud kus kirjeldatakse vastastikkused kohustused. Eesmärk on toetada jätkusuutliku metsamajandamist ja luua turueeliseid neile, kes majandavad oma metsa vastavalt FSC® sertifikaadile.
Ühinenud metsaomanikud MTÜ koondab ligi 700 metsaomanikku üle Eesti. Metsaühistu pakub oma liikmetele kõiki metsamajandamisega seotud teenuseid metsauuendamisest raieni. Lisaks esindame metsaomanikke jahilepingute sõlmimises ja haldame FSC® C135147 metsamajandamise ja tarneahela grupisertifikaati.
———————————————————————————————————————————–
Tule tee käed metsamullaseks ja löö kaasa metsaistutuspäeval!
Meil toimub järgmine metsaistutuspäev:
12. mai Tõstamaa vallas, Kõpu külas (asukoht: Metsaregistrist) (kataster 82603:004:0065, ca 2,5 ha).
Ürituse ajakava:
Kell 10.30-11.00 kogunemine
Kell 11.00-13.00 juhendamine, õiged töövõtted metsa istutamisel, istutustööd. Istutatakse kuuse potitaime, töövahenditeks selleks mõeldud istutustorud.
Kell 13.00-14.00 talgusupp ja metsateemalised arutelud. Räägime ja arutame metsa kasvamise ja kasvatamise teemadel, püüame vastata tekkinud küsimustele ja selgitame, kuidas teevad metsaotsuseid meie erametsaomanikud.
Kell 14.00-15.00 jätkame istutustöödega.
Autoga tulijatele on langile suunavad viidad Kõpu kiriku juures, parkida saab istutuslangi lähedal.
Lisainfo: Risto Kaljund, risto@eestimetsad.ee
Registreerumiseks täida vastavalt soovitud päevale allolev ankeet:
http://www.eramets.ee/events/12-05-uhinenud-metsaomanike-metsapaev/
—————————————————————————————————————————————
METSANDUSLIK VÄLJASÕIT SUURE-JAANI ÜMBRUSE METSADES
5.MAIL ALGUSEGA KELL 15.00, SUURE-JAANI VALLAMAJA PARKLAST
- Tutvume metsa eluringiga noorendikust küpse metsani
- Vaatame erinevaid kahjustusi metsades, räägime mittepuidulistest metsasaadustest ja rekreatsioonist
- Käsitleme istutuse ja hooldusraiete vajadusi ja tutvume püsimetsanduse objektiga
- Väljasõidu jooksul toimub üldine arutelu metsanduse teemadel ning osalejatel on võimalus küsimusi esitada. Teemadeks on raied, ühistegevus metsas (metsaühistud), metsaomanike toetused jms
Retke veavad eest metsameister Raigo Rõõmussar ja nõustaja Pille Udam (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud)
Üritus osalejatele TASUTA!
Buss stardib kell 14.30 Viljandi bussijaama parklast!
Registreerumiseks kirjuta hiljemalt 3.maiks krista.kingumets@keskkonnaamet.ee
Kohtade arv on piiratud!
—————————————————————————————————————————————–
Metsas on hea!
- 29. aprill Suure-Jaani vallas, Sürgavere külas, kus paneme mulda mitu tuhat väikest kuusepuud (asukoht: Metsaregistrist) (kataster 75903:003:0221 , ca 3 ha).
Ürituse ajakava:
Kell 10.30-11.00 kogunemine
Kell 11.00-13.00 juhendamine, õiged töövõtted metsa istutamisel, istutustööd. Istutatakse kuuse potitaime, töövahenditeks selleks mõeldud istutustorud.
Kell 13.00-14.00 talgusupp ja metsateemalised arutelud. Räägime ja arutame metsa kasvamise ja kasvatamise teemadel, püüame vastata tekkinud küsimustele ja selgitame, kuidas teevad metsaotsuseid meie erametsaomanikud.
Kell 14.00-15.00 jätkame istutustöödega.
* kellel võimalik oma labidas, ämber ja kindad kaasa!
Lisainfo: Raigo Rõõmussar, raigo@eestimetsad.ee
—————————————————————————————————————————————–
Natura metsa toetuse taotlemine (ka sihtkaitsevööndisse väljaspool Natura ala).
Metsaühistu Ühinenud metsaomanikud taotluste vastuvõtt toimub 4-22. aprillini vastavalt graafikule.
| Natura metsa toetus. Taotluste vastuvõtt 2017. | |||||
| Metsaühistu nimi | Taotluste vastuvõtmise koht | Kuupäev | Kellaaeg | Kontaktandmed | Märkused |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Viljandi maakond, Suure-Jaani vallamaja, Lembitu 42, ruum 307 | 04.04; 11.04; 18.04 | 9.00-12.00 | Pille Udam 5242186 pille@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Valgamaa, Otepää, Lipuväljak 13, ruum 315 | 5,6,11,12, 18,19,21 |
9.00-16.00 | Kaja Papagoi 5305 8890 kaja@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Valgamaa, Laatre, Kesk tn 11 | 7,13,20 | 9.00-15.00 | Kaja Papagoi 5305 8890 kaja@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot |
| MTÜ Ühinenud Metsaomanikud | Kerese 4 I korrus Pärnu | 4.04-21.04 tööpäeviti | 9.00-15.00 | Kadri-Aija Viik 5167650 kadri@eestimetsad.ee |
Ühistu liikmetele tasuta, mitteliikmele 10.- eurot Võimalik kaardimakse |
——————————————————————————————————————————-
Natura metsa toetus (ka sihtkaitsevööndisse väljaspool Natura ala)
Alates 2017. aastast saab toetust taotleda kaitseala ja püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuvale erametsamaale, mis on väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala.
Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikele metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.
Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada Erametsakeskusele igal aastal uuesti.
Toetust saab taotleda 4-22.aprillini.
Metsaühistu Ühinenud metsaomanikud võtab taotlusi vastu igal tööpäeval kell 9-15 Pärnus Kerese 4 I korrusel.
[showhide type=”post” more_text=”LOE EDASI…” less_text=”näita vähem…”]
Taotluse vormistamine on Metsaühistu liikmetele tasuta ja mitteliikmetele 10.- eurot. Võimalik kaardimakse.
Toetuse määr on Natura 2000 alal asuvas ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas
Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.
Natura metsamaa toetust oli võimalik taotleda ka digitaalselt allkirjastatud taotlusega või esitades taotluse e-PRIA portaalis.
Välja makstud Euroopa Liidu toetustelt peetakse eraisikul kinni tulumaks.
Toetuse otsused teeb SA Erametsakeskus hiljemalt 30.04.2016 ning PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. a
Täiendavat infot saab küsida info@eestimetsad.ee või telefonil Kadri-Aija Viik 5167650
Vaadake ka Ühinenud Metsaomanike kodulehte www.eestimetsad.ee
Kadri-Aija Viik
Ühinenud metsaomanikud
metsakonsulent[/showhide]
———————————————————————————————————————————
Head metsaühistu liikmed!
Kutsume teid osalema
ÜHINENUD METSAOMANIKE MTÜ ÜLDKOOSOLEKULE
13.aprillil 2017 algusega kell 11.00 Pärnus Kerese 4 Põllumajandusameti saalis (II korrus)
Päevakord:
- Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
- 2016 aasta tegevusaruanne
- 2016 majandusaasta aruande audiitori ülevaatuse tutvustus
- 2016 aasta majandusaasta aruande kinnitamine
- Juhatuse liikmete valimine
- Volinike valimine EEML volinike koosolekule
- 2017 eelarve ja tegevused
- Organi Eesti projekti tutvustus
- Jooksvad küsimused
Juhatuse esimees
Kadri-Aija Viik
———————————————————————————————————————————
Ühinenud Metsaomanikud on nüüd leitavad ka facebookis, vaata värskeid uudiseid siit: https://www.facebook.com/groups/535397406626898/
———————————————————————————————————————————
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ võttis osa FSC kohtumisest Vilniuses, mille raames arutleti eelkõige väiksemate erametsaomanike sertifitseerimise praeguseid kitsaskohti ja ka nende võimalikke lahendusi.
Uudisnupp on kättesaadav: https://ee.fsc.org/ee-ee/uudisruum/id/23
Ootame Sind osalema Ühinenud Metsaomanike õppepäevale, mis toimub 28. veebruar kell 11.00-14.00 Otepää vallamajas Lipuväljak 13.
Päevakavas on FSC grupisertifikaat.
- Mis on FSC?
- FSC dokumendihaldus
- Lepingud
- Iga-aastased metsafondi koondid
- Seire (enne metsamajandamist, selle ajal ja pärast)
- Rikkumised
- Koolituskava
Kui plaanid osaleda, siis palun anna oma osalemisest märku hiljemalt 23.02 siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScvH1GzPdsoROKBmF9NHDCVHBQZPCVgltndtiIWnkRuKfbSsg/viewform
Korraldame edaspidi kindlasti veel mitmeid FSC õppepäevi.
Küsimuste korral palun pöördu: Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee