Infokiri

III 2018 Ühinenud Metsaomanikud MTÜ infokiri

Meie kolmas infokiri on leitav, kui klikata järgmisele lingile: infokiri nr 3 2018

 

II 2018 Ühinenud Metsaomanikud MTÜ infokiri

Kohila Metsaselts MTÜ

Tekst: Valdu Reinaas, Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse liige

15 aastat tagasi otsustasid kolm Kohila metsameest- Erik Kosenkranius, Heiki Hepner ja Valdu Reinaas asutada kohaliku metsaseltsi. Algusaastatel oli tegemist metsameestest sõprade kokkusaamistega, kus peeti pikki arutelusid ja otsiti lahendusi üleskerkivatele kitsaskohtadele. Aegapidi lisandus üha uusi ja uusi avaldusi ja liikmeks astuda soovijaid.

Metsaomanikud kes osalesid erinevate toetuste taotlemises, hakkasid üha enam soovima seda teha metsaseltsi kaudu.

Kuna liikmeid oli juba kogunenud piisavalt palju ja   liitunud oli ka selliseid metsaomanikke, kes igapäevaselt ei olnud seotud metsandusega, siis suurenes vajadus nõustamiste ja koolituste järele.

Juba tekkisid traditsioonid – iga-aastased metsaistutuse õppepäevad. Esmalt teoreetilised, millele alati järgnes praktiline istutus ühe seltsi liikme metsas.

Populaarsed olid ohtliku puu langetamise ja ohutustehnika õppepäevad, mida viis igal korral läbi tuntud selle ala tippmees- Taavi Ehrpais. Iga kord suutis ta mehi üllatada puu langetamisega sinna kuhu ta loogiliselt ei oleks saanud kukkuda. Laasimisvõtted, laasimiskiirus, kalleima sortimendi lõikamine. Need olid teemad, miks tuli Taavi koolitusi ikka ja jälle uutele liikmetele korraldada.

Metsaomanikke koolitades ja nõustades, ühiseid ettevõtmisi tehes, kasvas seltsi populaarsus üha enam ja enam. Seega liitujaid aina lisandus. Ei tekkinud raskusi 200 liiget kokku saada, et osaleda nõutud liikmete arvuga toetuse taotlemise voorus. Sealt edasi kasvas liikmete arv veelgi ning peagi ületas liitujate arv üle kolmesaja.

Aeg teeb oma töö ja arenetud ja laienetud on tublisti. Kordades ja kordades kaugemale kuhu kolm asutajast sõpra 15 aastat tagasi vaadatagi ei osanud. Suur töö on tehtud, palju saavutatud ja tänaseks jõutud tõdemuseni, et selts vajab uuenemist. Peale pikki läbirääkimisi, otsustati parimaks uuenduslikuks lahenduseks ühineda suurepärase seltsiga- Ühinenud Metsaomanikud.

 

Metsameister Diether Masing

 

Olen ÜMO Rapla piirkonna uus metsameister. Annan nõu ja korraldan kõiki metsamajandamisega seotud töid. Toon tihti näite neile kes ütlevad, et mets kasvab ise; siis mina vastan kindlasti oma tähelepanekuga- ka lapsed kasvavad ise, milleks siis neid kasvatada.

Olen teinud eelnevalt koostööd Vardi erametsaseltsi ja Taavi Ehrpaisiga. Nii olen omandanud palju väärtuslikke kogemusi. Hetkel õpin Luua  Metsanduskoolis. Minuga saab kontakti telefoninumbril 51906202 ja e-kirja teel aadressil diether@eestimetsad.ee. Helistada võimalusel 8.00-22.00 vahel. Eelneval kokkuleppel ja väljaspool metsa on kohtuda võimalik Raplas asuvas ÜMO kontoris aadressil Tallinna mnt 22, Rapla.

 

Ühinenud Metsaomanikud on suurima metsaühistuna ikkagi metsaomanikule võimalikult lähedal

Esimene poolaasta on toonud Metsaühistule päris palju tööd ja tegevusi. Eelmise aasta lõpus tähistas ühistu oma viiendat juubelit. Üldkoosolek kinnitas, et hoog veel pidurdunud ei ole ja erametsades tegevust jätkub. Oleme aasta aastalt suurendanud liikmeskonda.

Meie ühistuga liitumiseks pole oluline, kus on sinu metsaomand. Tähtis on vaid see, kus ja millist teenust ühistult saada soovitakse. Oleme nüüdseks kättesaadavad lisaks Pärnule, Viljandile, Suure-Jaanile ja Otepääle ka Raplas.

Ikka küsitakse, mis kasu on metsaomanikul metsaühistust. Tihti on motivaatoriks erametsaga seotud toetused. Toetused on Metsaühistu toel kas suuremad või on neid võimalik taotleda vaid Metsaühistute kaudu. Meil on päris mahukas teenuste pakett, mis hõlmab teenuseid nõuandest kuni metsauuenduseni. Selleaastased puiduhinnad on soosinud metsas raietegevusi. Oleme metsaomanikel I poolaastal aidanud korraldada 32000 tm puidu ülestöötamist ja müüki. Metsaühistu püüab oma liikmeid võimalusel varustada metsataimedega ja abistada metsauuendustööde teostamisel. Metsataimi on ühistu vahendanud 740,7 tuhat. See on vähem kui eelmisel aastal, aga parim, mis me sellel aastal suutsime, kuna istutusmaterjali nappis. Puuliikidest olid eelistatumad olnud kuusk ja mänd, istutati aga ka arukaske, lehist ja nulgu.

Aprilli- ja maikuusse jäid muu hulgas Kohila Metsaseltsi ja ÜMO üldkoosolekud, kus mõlemad üldkoosolekud kiitsid heaks ühistute liitumise. Nii liitus ÜMOga üle 300 metsaomaniku, mis tegi ÜMO liikmete koguarvuks üle 1100 metsaomaniku. Juhatus täienes kahe liikme võrra: Risto Kaljund ja Valdu Reinaas. Valdu on ÜMO Rapla piirkonna järjepidevuse kandja. Kokku on nüüdseks juhatuses 9 liiget. Tänaseks on sõlmitud leping Rapla piirkonnas tegutseva metsameistriga Diether Masinguga. Esimeste tööde korraldamine juba käib.

Kõiki ÜMO-s seni väljatöötatud teenuseid osutatakse ka Rapla piirkonnas. Liikmete arvu ja metsamaa pindala kasv ühistus nõuavad suuremat IT võimekust. Väga palju metsamaterjaliga seotud tegevustest toimuvad Eesti Puidumüügikeskuse programmi vaheladu.eu abil. Prognoosimisel, statistika jälgimisel ja puidumüügiga seotud dokumentide haldamisel on abiks EPMK ühtne dokumendihalduskeskus. Kuna droonilennud pole metsatööde planeerimisel enam haruldased, siis oleme juurutamas selleks uut programmi- e-mets, mis on seotud omakorda metsatarkvaraga FIS.

Iga arendus nõuab ressurssi, aga veelgi rohkem kõikide kasutajate panustamist, et töö sujuks ladusalt. Iga kasutuselevõetud programm peab töötajat abistama ja kergendama tööd nii, et metsas tegutsemiseks oleks piisavalt aega.

Tegutseme jätkuvalt FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadiga. Grupi liikmete arv on kasvanud 55 liikmeni.

Riik valmistub uue metsanduse arengukava MAK 2020 koostamiseks. Praegu koostatakse lähteülesannet ja arutelud töörühmades on tulised. Saate kõike huvipakkuvat jälgida KKMin kodulehelt viitega MAK2020. Kõik head mõtted on oodatud. Ise osalen ma sotsiaalvaldkonna töörühmas.

Ilusat suve ja kohtumiseni kogu pere metsapäeval 18.augustil Uuemõisas Läänemaal.

 

Kadri-Aija Viik

 

  Ühinenud Metsaomanikud MTÜ infokiri

I    2018
  Uus töötaja Marge Marjak

 

Alates eelmise aasta novembrist töötab ÜMO-s projektijuht Marge Marjak. Marge on metsaga kokku puutunud lapsest saati. Isa oli jahimees ning tema kõrvalt õppis ta metsast üht-teist ning ka keskkool oli looduskallakuga. Nüüdseks on ta ise juba 13 aastat tegelenud jahipidamisega. Marge on lõpetanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli sekretäritöö eriala. Praegu õpib ta Lääne-Viru Rakenduslikus Kõrgkoolis juhiabi erialal.

Metsaühistus tegeleb Marge metsahaldusprogrammi täiustamise, tekkiva dokumentatsiooni, kommunikatsiooni, jahinduslepingute ning osaliselt ka raamatupidamisega.

Tema hobideks on mets (nii jahil käik, matkad, kui ka lastega marjul käimine) ja rahva- ning showtants.

  Avasime Viljandis kontori, et olla metsaomanikele lähemal ja kättesaadavam

 

Kui senini Viljandimaal võimalik saada metsanduslikku konsultatsiooni Suure-Jaani valla (uue nimega Põhja-Sakala vald) vallamajas, siis nüüd pakume metsaomanikele võimalust tulla Viljandi. Viljandi kontor on avatud iga teisipäev ja reede kell 9-16.00, muul ajal kokkuleppeliselt. Suure-Jaanis jääb vastuvõtt endiselt toimima iga teisipäev kell 9-12.00.

Juhatuse esimehe Kadri-Aija Viigi sõnul kuulub Viljandimaa piirkonnast metsaühistusse Ühinenud Metsaomanikud MTÜ märkimisväärne arv metsaomanikke. Ehkki väga palju suhtlemist on telefoni ja maili teel ei saa alahinnata vahetut kontakti. Eriti oluline on see esmase nõuande küsimise korral kuna kõiki küsimusi ei oska ja ei saa kirja panna. Seega on Viljandis kontori avamine mõistlik samm, mis võimaldab pakkuda kvaliteetsemat teenust olles lihtsamini kättesaadav erametsaomanikele.

ÜMO Viljandi kontoris on eelmise aasta lõpust tööl projektijuht Marge Marjak. Marge on õppinud sekretäri ja personalitööd. Seos metsaga on tal juba gümnaasiumi loodusklassist ja olles 13 aastat aktiivne jahimees.

Metsaühistul Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on kontorid ja/või vastuvõtukohad  Pärnus, Otepääl, Laatres, Suure-Jaanis ja Viljandis. Nii peaks meid lihtsalt leidma  iga metsaomanik.

Eelmisel aastal sai Metsaühistu viie aastaseks ja meie liikmeskond on kasvanud üle 700 liikme. Meie eesmärk on olla metsaomanikele võimalikult lähedal ja kättesaadav ning aidata erametsaomanikel majandada oma metsa targalt.

Nii hea, et mõni organisatsioon tuleb ka maainimesele lähemale ütles metsaomanik Villu. Nüüd on „jalavaeva“ hulga vähem ja saab vajalikud asjad Viljandis ära ajada.

Täiendav informatsioon:

Kadri-Aija Viik                 Marge Marjak

5167650                             53426182

  FSC® C-135147

 

FSC® sertifikaat näitab, et metsaomanik majandab oma metsa vastutustundlikult. Tänaseks kuulub Ühinenud Metsaomanikud FSC® gruppi 51 erametsaomanikku. Esimeste sertifitseeritute metsaomanikega on aasta jooksul liitunud 12 metsaomanikku. See näitab, et sertifikaadi vastu on suur huvi ja sellega vastavuses olemine ei ole keeruline.

13.-14. märtsil toimub iga-aastane korraline audit, kus kontrollitakse meie FSC® grupi vastavust. FSC® standard koosneb kümnest printsiibist, millest osad korralise auditi käigus juhusliku valiku alusel kontrollitakse. Lisaks külastatakse auditi käigus juhusliku valiku alusel mitmeid grupisertifikaadi liikmeid.

 

Kõikide sertifitseerimist puudutavate küsimustega pöörduda: pilleriin@eestimetsad.ee või +372 5668 6521.

Õiged istutusvõtted

 

·         Kui taimede juured on kuivapoolsed, on hea kui leiad istutatava raiesmiku ääres kas seisva veega kraavi või loodusliku lohu, kuhu taimed enne istutamist panna. Päikese eest varja istutamise ootel olevaid taimi, asetades neile kuuseoksi.

·         Metsataime juured ei talu päikese ja tuule kätte jätmist- hoia taimi enne istutamist ämbris, istutamiseks võta neid ämbrist välja ükshaaval.

·         Taime liiga pikad juured kärbi nii, et need ei jääks istutusauku kahekorra või maapinnale.

·         Istuta taim nii, et taime juurekael jääks mulda mitte rohkem kui 2 cm sügavusele. Taime alumised okkad ei tohi jääda mulla sisse.

·         Kui olete otsustanud kasutada looduslikult kasvanud kuusetaimi, tuleb need välja kaevata valgusküllaselt kasvukohalt-metsaservalt või kraavikaldalt. Sobivaimad taimed on 0,3-0,5 m kõrgused, sest pikemad jäävad pärast ümberistutamist kauaks põdema. Kindlasti peab taime ladvavõrse olema pikem kui külgvõrsed. Toetust sellise taime istutamisel küsida ei saa.

·         Istikud istutatakse labidaauku- nii tagame kuuskedele tulevikuks haruneva juurestiku ja loodetavasti ka suurema tormikindluse tulevikus.

·         Kui istutate potitaimi, kasutage alati taimepotiga sobiva mõõduga istutustoru. Toruga istutades saab istutussügavust reguleerida, kui Teil on raiesmikul kaasas mutrivõti.

·         Avajuurne seemik istutatakse istutuslõhesse nii, et juured jääksid sirgelt. Taime juurte ümber ei tohi jääda õhku. Istutuslõhe kinni surumist alustatakse nii, et kõigepealt surutakse juured kinni altpoolt, alles seejärel juurekaela juurest. Juurekael võiks jääda 1-2 cm mulla sisse.

·         Kontrolli, kas istutatud taim jäi tugevasti kinni, „tutistades“ taime peale istutamist ladvast.

·         Külmutatud taimedel laseme kindlasti enne istutamist 4-5 päeva varjulises kohas üles sulada.

·         Kui oled istutanud, siis tuleb panustada ka hooldamisele. Kõrgeks kasvanud rohi võib taimekesed lämmatada.

Kuuldud või omal nahal kogetud:

1.         Istutasin taimed ning nädala pärast vaatama minnes olid 3 rida metsa äärest justkui üles kistud ja pikali maha visatud. Mingeid loomajälgi ega ära söömise tundemärke ei olnud. Tõenäoliselt on tegemist külmakohrutusega. Külmemates kohtades tuleks istutamisega veidi oodata, kuni hiliskülmad möödunud. Võimalusel võiks istutatud metsakultuuri esialgu sagedamini külastada- seda nii külmade korral kui ka kärsakaohtu silmas pidades. Hiliskülmaohtlikel raiesmikel jäta metsakultuuri hooldamisel esialgu alles mõned lehtpuud- nii väheneb öökülma oht.

2.         Pärast istutamist oli kõik korras, kuid juunikuu alguses oli osa taimi kollaseks muutunud. Viimastel aastatel on sagenenud männikärsaka rüüsted. Kui taimekeste juurekaelalt on koor ära söödud ja tüvekese ümber näripuru, tuleks kaaluda taimekeste pritsimist. Samuti võivad istutatud taimed esimestel aastatel muutuda kollaseks kohtades, kus on liigniiske.

3.         Istutasin kuusetaimed varakult ja juuni alguseks olid ilusad rohelised võrsed väljas, kuid nüüd on need närbunud ja longu vajunud – seda ainult ühes kohas. Mets annab küll kasuka, kuid sellest hoolimata on sealgi olemas nn külmalohud. Kui taim on jõudnud juurduda, siis öökülmas hävivad küll noored võrsed, kuid taim jääb harilikult elama.

 

Ootame ka teid jagama oma kogemusi noore metsa kasvatamisel.

  100×100 pesakasti

 

Kuna on Eesti Vabariigi 100 sünnipäev on sellel aastal palju neid ettevõtteid ja eraisikuid, kes teevad vabariigile sünnipäevakingituse. Eesti Erametsaliit on algatanud projekti „Eesti 100×100 pesakasti erametsa. See on läbi aegade kõige suurem projekt kus on osalised koolid, metsaomanikud, metsaühistud ja ettevõtted.

 

Koolilapsed valmistavad ühiselt pesakastid, materjaliga varustavad metsaühistud ja toetajad, metsaomanikud annavad võimaluse pesakastid oma metsa üles panna. Kogu tegevust korraldab Metsaühistu.

 

Pesakastide meisterdamiseks on Erametsaliidu poolt ettevalmistatud juhendid. Tänaseks on Ühinenud metsaomanikud Metsaühistu  korraldanud  metsapäevad kahe kooliga- Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium ja Surju põhikool. Linde on ootamas 65 pesakasti. 20.märtsil on plaan minna metsa Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi valmistatud 75 pesakastiga. Ootamas on veel Tallinna Westholmi Gümnaasiumi valmistatud.

Kui kevad on juba liiga kiire saabuma, siis on võimalik liituda projektiga ka sügisel.

võtke meiega ühendust kadri@eestimetsad.ee või telefonil 5167650.

Pilte vaadake meie FB lehelt Ühinenud metsaomanikud või EEML pesakastide projekti Facebooki grupist.

Toetuste taotlemise tähtajad

 

Kõiki toetuseid saab taotleda vaid metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed.

 

Metsa uuendamise toetus – 2018

Pärandkultuuri säilitamise toetus – 2018

Metsamaaparandustööde toetus – 2018

Metsa inventeerimise toetus – 2018

Natura metsa toetus – 4. – 22. aprill

Metsameede – juuni 2018

 

Palume toetused esitada vähemalt kaks nädalat enne tähtaja lõppu

Taotlustega tegelevad:

Viljandimaal:  Pille Udam     tel. 5242186   pille@eestimetsad.ee

Valgamaal:      Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee                                Pärnumaal :     Piia Jänes       tel. 56203625 piia@eestimetsad.ee

  2018. aaastal on Narura toetuse taotlemine  4.-23. aprillini

 

Natura toetuse määrad on:

Natura 2000 alal asuvas ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

 

Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

 

Alates käesolevast aastast saab Natura taotlust esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaalis. Taotluse esitamiseks on vaja toimivate sertifikaatidega ID-kaarti koos paroolidega või mobiil-ID-d.

Metsaomanikul on oluline teada enda pangakonto numbrit ( koos IBAN tunnuskoodiga) ja kinnistu katastritunnuseid.

 

Paberkandjal taotluse täitmise ja esitamise volitus tuleb saata ENNE toetuse taotlemise tähtaega PRIAsse aadressil: Tähe 4, 51010 Tartu

 

Metsaühistu aitab, soovi korral, taotlust täita ja esitada:

 

Pärnu, Kerese 4,I korrus:

4-23.aprill tööpäevadel kell 9.00-16.00

 

Viljandi, Lossi tn 22:

6, 9, 10, 11, 12, 13, 16, 17, 20. aprill kell 9.00-16.00

 

Suure-Jaani vallamaja, Lembitu 42, ruum 304:

10, 17.aprill kell 9.00-12.00

 

Valga vald, Laatre alevik, Kesk tn 11:

9, 16, 23- aprill  kell 9.00-16.00

 

Otepää, Lipuväljak 13, ruum 315:

4, 5, 10, 11, 12, 17, 18, 19 aprill kell 9.00-16.00

koolituskalender 2018

 

Märts

29. märts 2018 kell 11.00 Otepääl Lipuväljak 13 (III korruse saalis) Talumiskohustus metsaomanikel ja loodusturism metsas

Aprill

Bioloogiline mitmekesisus (Viljandimaal)

Mai

Säästva metsanduse sertifikaadid ja nende vajalikkus (Raplas)

Dendroloogia (Pärnumaal)

Juuni

Metsamajandamise plaani koostamine suurmajandajale

Tööohutus raietöödel alltöövõtjale

Puiduturg

Puiduturu olukord on hetkel väga hea. Hinnad on olnud viimastel kuudel tugevas tõusus. Põhjuseks maailmaturu suurenev nõudlus ning kindlasti ka mitmeid kuid kestnud keerulised ilmaolud metsa majandamisel. Praegu oleme olukorras, kus paberipuu hinnad hakkavad lähenema juba peenpalgi hindadele. Näiteks on okaspaberipuit tõusnud aasta tagasi kehtivate hindadega võrreldes ligemale 40%. Sama võib öelda ka kasepaberipuidu kohta. Küttepuu hinnad on tõusnud ligemale 30%. See loob väga soodsad tingimused ka harvendusraiete läbiviimiseks, kus just paberipuu osakaal on suur. Harvendusraided, mille eesmärk on tegelikult tulevikuks kvaliteetsema metsa kujundamine, on omanikule ka majanduslikult tulusad.

Lisaks kehvema kvaliteediga materjalile on tõusnud ka kuusepalgi ja männipalgi hinnad. Loodame, et tõus ei ole ajutine ja materjali hinnad püsivad.

Juhul kui metsaühistu liige soovib metsamajandamisel kasutada metsaühistu abi, siis tuleks need tööd kindlasti varakult ette planeerida. See annab meil võimaluse vastavalt ilmastiku tingimustele ja metsa olemusele majandamist korraldada. Talved on meil viimastel aastatel väga lühikesed olnud ning selle ajaga jõuab ära teha vaid väikse osa töid. Praegu kõiki omanike poolt planeeritavad töid kindlasti sellel talvel teha ei suuda aga teada tuleks neist kindlasti anda.

Algas Metsanduse arengukava 2030 lähteülesande ettevalmistamine

 

Eesti Erametsaliit on nimetanud töörühmadesse oma esindajad Kadri-Aija Viik-sotsiaal, Toomas Lemming- kultuur, Mikk Link- majandus ja Ando Eelmaa- ökoloogia.

 

Kõik head mõtted ja küsimused töörühma liiketele on oodatud.

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülg: www.eestimetsad.ee

 

 

 

 

 

  Ühinenud Metsaomanikud MTÜ  infokiri

II   2017
  Metsameister Risto Kaljund

Risto on põline pärnakas, kes oma keskkooli läbis Pärnu Ühisgümnaasiumis. Metsanduse eriala osutus valituks, kuna peale keskkooli ei olnud ühtegi paremat ideed kui isa eeskujul, kes on ka elu aeg metsaga tegelenud, minna õppima Maaülikooli 2008-ndal aastal metsamajandust. 2011. aastal lõpetas bakalaureuseõppe ja peale aastast pausi mereväes 2014. aastal ka magistriõppe. Õppimise suunaga jäi Risto väga rahule ja 2014.a sügisel ÜMOsse metsameistriks tulles meeldis amet ka praktikas. 2015.a osales Risto SMI (statistiline metsa inventeerimine) proovitükkide mõõtmisel, mis oli heaks kogemuseks nägemaks Eesti eri paikade metsade seisukorda.

Suurema osa oma elust on Risto tegelenud korvpalliga ja ülikooli ajal tegeles tõsisemalt  kergejõustikuga ning ka praegugi on peamiseks hobiks sport – seda siis ise tehes või toolilt vaadates. Metsaühistus on Risto töödeks peamiselt metsatööde ja taimede korraldamine, kuid tuleb ette ka väga huvitavaid projekte, mis võibolla pole väga metsandusega seotud, aga need teevadki töö mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Taimede istutamine ning nende kasvukäigu jälgimine on ka üheks suureks isiklikuks huviks. Ülikooli lõputöö teemaks oli samuti metsa järelkasvu kuuskede kasvama mineku uurimine.

  FSC® C-135147

Tänaseks kuulub Ühinenud Metsaomanikud FSC® gruppi 49 erametsaomanikku. Liikme ülesandeks on majandada oma metsi vastavalt rahvusvahelise FSC® standardi printsiipidele. Suur osa FSC® standardi nõuetest on kattuv Eesti Vabariigi seadustega ja riigi poolt allakirjutatud rahvusvaheliste lepingutega. Seega on erametsaomanik oma igapäevaste metsamajandusvõtetega vastavuses enamik nõuetega. Lisaks sellele on sertifitseeritud puidu tihumeetri hind mõnevõrra kõrgem, kui mittesertifitseeritud puidul. Metsaomanikule, kes on aastaid tegelenud metsamajandamisega, ei too sertifitseerimine kaasa mitte midagi üle jõu käivat. Vastupidi, see näitab ühiskonnale metsaomaniku soovi säilitada metsad tuleviku põlvkondadele ja annab võimaluse saada jätkusuutliku metsamajandamise eest lisatasu või turueelise.

Kõikide sertifitseerimist puudutavate küsimustega pöörduda: pilleriin@eestimetsad.ee või +372 5668 6521.

  Projekt – 100×100 pesakasti

Eesti Erametsaliit MTÜ korraldab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva auks üle Eesti koostöös metsaühistute ja koolidega lindude pesakastide valmistamise ürituse. Pesakastid valmivad koolilaste tööõpetuse tundides. Kutsume üles metsaomanike antud ürituses osalema. Kellel on võimalus toetada pesakastide jaoks vajaliku materjaliga või lubada oma metsa pesakaste üles riputada?

Kui Sul on soov projektist osa võtta või tekkis küsimusi, anna sellest teada: info@eestimetsad.ee.

11. septembril alustas tööd uuendatud metsaregistri infosüsteem

Uus süsteem võimaldab  metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud detailsele metsainfole, tuvastades end ID-kaardi või mobiil-ID abil.

Metsaomanike nõustamiseks kasutab metsaühistu, oma töös, metsaregistrisse talletatud informatsiooni. Selleks sõlmib SA Erametsakeskus iga töötajaga lepingu. Metsaomanikul on metsaregistris juriidilisi ning füüsilisi isikuid võimalik volitada oma metsamaaga seotud detailsete andmete vaatamiseks, allalaadimiseks ja metsateatiste esitamiseks. Metsaregister asub endiselt aadressil https://mets-ave.envir.ee/.

  Toetuste taotlemise tähtajad sügisel 2017

 

Kõiki toetuseid saab taotleda vaid metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed.

Metsa uuendamise toetus –teine voor 1. detsember

Metsataimede soetamine ja istutamine kuni 400 eur/ha, tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Maapinna ettevalmistamine kuni 96 eur/ha, töö võib olla tehtud taotluse esitamise või sellele eelneval aastal. Metsauuenduse hooldamine kuni 96 eur/ha, toetust saab raie (LU) või kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal.
Metsa inventeerimise toetus –  15. detsember

Toetust (10 eur/ha) makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist. Inventeerimisandmed võivad olla kantud metsaregistrisse taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal.

Viljandimaal:  Pille Udam     tel. 5242186   pille@eestimetsad.ee

Valgamaal:      Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee

Pärnumaal :     Piia Jänes       tel. 56203625 piia@eestimetsad.ee

  Metsauuendus

 

2017. aasta kevadel telliti läbi ÜMO 1 083 250 metsataime. Ca 85% istutatud taimedest olid kuused, 10% mändi ja ülejäänud osa teisi puuliike. Nendest aitas metsaühistu istutuse korraldada 100 000 taimel ehk ligi 50 ha. Maapinda valmistati ette 25 hektaril. 2017. aasta sügisel tellisid läbi ÜMO metsaomanikud 115 500 kuuse avajuurset taime. See oli esimene aasta, mil ÜMO korraldas ka sügisest taimehanget, aga kuna istutusmahud on läinud küllaltki suureks, siis kuidagi peab kevadist istutamise koormust vähendama.

2018a. kevade tellimusi võtab metsaühistu vastu juba praegu ja mida varem oskate prognoosida taimede vajadust, seda kindlamalt ja soodsamalt saame otsida vajalikke taimi.  Taimede soovist andke teada helistades Risto Kaljundile tel. 53 432 528 või meilitsi risto@eestimetsad.ee pannes kirja pealkirjaks Kevad2018.

Puiduhinnad 2017 IV kvartal

2017 aasta IV kvartal on paberipuidu müügivõimaluste osas III kvartalile üsna sarnane või pigem kasvava nõudlusega. Paranenud on kõikide paberipuidusortimentide müügivõimalused ja hind. Hetkel on kindlasti nõudlust rohkem, kui pakkumist ja lähiajal selles osas muutust näha ei ole. Estonian Cell on jätkuvalt suurim  haavapaberipuidu ostja ja seal on eelistatud sertifitseeritud puit (100%PEFC või FSC100%). Södra Metsad jääb ainukeseks sadamates haavapaberipuu ostjaks ka IV kvartal. Haavapaberipuidu osas nõudluse vähenemist näha ei ole ja IV kvartalis on veidi paranenud ka hind.

Küttepuidule nõudlust on ja seda ka aastal 2018. Graanul Investi tehased  jätkavad kütte- ja energiapuidu ostu piiranguteta. Siiski suure tõenäosusega langeb neljanda kvartali lõpus Graanul Investi tehastes, tänasega võrreldes, paberipuidu hind. Warmestoni ning Purila ostumahud on piiranguteta ja hind püsib või pigem veidi tõuseb. Kuuse- ja männipalgi hinnas ootame ka IV kvartali sees mõningast tõusu. Kase-, haavaa ja lepasaepalgi hinnas toimus kerge tõus IV kvartali alguses ja lähiajal muutuseid ilmselt oodata ei ole. Nõudlust on ja müügiga probleeme ei ole.

Mitmed liikmed on liitunud ÜMO FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga. Sertifitseeritud  puidu (100%PEFC või FSC100%) müük annab täna ja ka tulevikus, mitmete ostjate juures hinnaedu 0,5 -1€/tm.

Suuremate ostjatega kokkulepete sõlmimiseks ja järgmise kvartali müügiplaanide tegemiseks on meil alati enne uue kvartali algust vaja metsaomanikelt kvartali müügiprognoose (I kvartal 2018). Kvartalit väga täpselt ette prognoosida ilmselt ei ole võimalik, kuid kogemuslikult on suurusjärgud võimalik siiski kirja panna.

14.novembril toimub Pärnumaal bioloogilise mitmekesisuse koolitus. Täpsem informatsioon: https://eestimetsad.ee/uritused/ või telefonil: +372 5668 6521.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülg: www.eestimetsad.ee

 

  Ühinenud Metsaomanikud MTÜ  infokiri

I   2017
  Uus töötaja, keskkonnaspetsialist Pille-Riin Ressar
Pille-Riin on metsandusega kokku puutunud lapsest saati, kuna vanaisa oli Tihemetsa Sovhoostehnikumi peainsener metsanduse alal (1982-1992). Vanaisaga metsas käigud olid kindlasti üheks põhjuseks, miks ta astus 2010. aastal Tartu Ülikooli Ökoloogia ning elustiku kaitse erialale. Bakalaureuse lõpetas aastal 2013 ning sama aasta sügisel asus õppima Loodusturismi Eesti Maaülikoolis. Magistri lõpetas 2015.a. ning seejärel töötas labori- ja uurimisseadmeid müüvas ettevõttes, kus spetsialiseerus keskkonna-tegureid mõõtvate seadmete peale (õhuosakeste loendurid, TOC analüsaatorid jne). Maaülikooli ajal liitus Eesti Orhideekaitse Klubi liikmeskonnaga, kus on tegev täna-seni. Metsaühistus tegeleb FSC sertifikaadi grupiliikmete haldamise ning jahindusega. Maaülikooli ajal võttis lisaainena jahindust, kuna see teema on suguvõsas olevate jahimeeste tõttu talle eriti südamelähedane. Pille-Riini hobideks on  rahvatants, jooksmine ja käsitöö.
   

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ FSC® grupisertifikaat
Ühinenud metsaomanikud MTÜ grupisertifikaadi liikmed on SCS-FM/COC-005715 sertifitseeritud metsaomanikud. Hetkel on grupis 41 liiget kokku üle 54 000 ha metsa-maad. FSC® sertifikaat näitab seda, et grupiliikmed majandavad metsa ja käitlevad puitu keskkonnasäästlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult efektiivselt.

Milleks mulle FSC® grupisertifikaat?

  • Säästva metsanduse edendamine
  • Annab tõestuse, et Teie tegevused metsas on vastavuses kehtivate kõrgemate keskkonna ja sotsiaalsete standarditega
  • Metsade säilitamine tuleviku põlvkondadele
  • Paremad töötingimused
  • Ühistuga hoiate kokku aega ja raha – ühistu esindab Teid sertifitseerimisprotsessis
  • Sertifitseeritud puitu ostetakse 0,5-1 eurot kallimalt
  • Eelis keerulises majandusolukorras, kus puidu pakkumine ületab nõudluse
  • Lähitulevikus on ilma sertifikaadita puidu müügi võimalused väga väikesed
  • Metsatoodete turustamise edendamine
  • Täita tarbijate ootusi, kes otsivad sertifitseeritud kaupu

Kuidas liituda?Liitumiseks tuleb esitada oma sooviavaldus koos metsamaa andmetega ning tutvuda standardiga. Liitumiseks vajalike dokumentide blanketid on leitavad meie kodulehelt.

Kui liitumise soov on meieni jõudnud viime läbi asjakohased toimingud ning eelhin-damise Teie ning Teie metsamajandamisüksuse kohta.

Grupiga liitumise kinnitab ÜMO kontrollrühma protokoll või protokolli otsuse välja-võte, mis saadetase Teile ÜMO kontrollüksuse poolt e-kirja teel.

Peale positiivset otsust sõlmitakse Ühinenud Metsaomanikud MTÜ ja metsaomaniku vahel leping, milles sätestatakse grupisertifikaadi hoidja (ÜMO) ja liikme (metsaoma-nik) õigused ja kohustused. Grupihaldur valmistab ette ja sõlmib uue liikmega liitu-mislepingu.

Grupi informatsioon

  • Grupi haldamise eest on vastutav juhatuse esimees. Grupi haldamisega tegelevad keskkonnaspetsialist ja 2 metsameistrit.
  • Esmane sisekontroll viiakse läbi vähemalt aasta jooksul peale avalduse laekumist.
  • Juhul, kui sisekontrolli käigus tuvastatakse metsaomanikul mittevastavus, teeb ÜMO FSC haldur metsamajandajale ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks koos tähtajaga. Vajadusel viiakse läbi lisaaudit olenevalt rikkumise olemusest.

FSC® grupiliige kohustub tasuma liitumise aastal FSC® liikmemaksu täissummas. Liikmemaksu arve koos liitumistasuga saadetakse liitunud metsaomanikule kalendriaasta lõpus.

Metsaühistu korraldab teemat tutvustavaid koolitusi. Nende kohta jagame informat-siooni, kui toimumise kuupäevad on täpsustatud. Lisainfo ÜMO FSC® grupisertifikaadiga liitumise kohta: Pille-Riin Ressar pilleriin@eestimetsad.ee tel. 56686521

   

Metsauuendus
2016. aastal telliti läbi ÜMO 514 000 metsataime. Nendest aitas metsaühistu istutuse korraldada ca 120 000 taimel ehk ligi 60 ha. Maapinda valmistati ette 40 hektaril ja sa-mas suurusjärgus tehti ka istutatud taimede kultuuride hooldust.

Valgustusraiet teostati 2016 aastal metsaühistu poolt 80 hektarit.

2017 aprilli seisuga vahendab ÜMO, tänavusel kevadel, metsaomanikele 1 073 000 metsataime. Nendest 270 000 on kuuse avajuursed, 650 000 kuuse poti ja 100 000 männi poti taime. Lisaks kase, lehise ja tamme istikuid. Kes 2018 kevadel kavandab oma raiutud metsa asemele uue põlvkonna metsa rajada, siis palun andke  taimede soovist juba nüüd teada helistades Risto Kaljund tel. 53 432 528  või risto@eestimetsad.ee . Metsaistutuse talgupäev on 12.05. Pärnumaal Kõpu külas. Registreerimine http://www.eramets.ee/events/12-05-uhinenud-metsaomanike-metsapaev/

   

Metsamaterjal
2016 aastal kokku müüdud ümarmaterjali maht oli 61 400 tm. Sellest metsaühistu poolt korraldatud raiena 55 000 tm. Ülejäänud osas teostasid  metsaomanikud raied ise ning kasutasid metsaühistut vaid materjali turustamiseks. Hakkepuitu müüdi möödu-nud aastal ligikaudu 40 000 m³.

Käesoleva aasta I kvartalis on ümarmetsamaterjali müüdud 24 000 tm ja hakkepuitu umbes 10 000 m³.

   

Toetuste taotlemise tähtajad 2017
Metsa uuendamise toetus – esimene voor 14. juuli, teine voor 1. detsember
Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus –  30. juuni 
Metsamaaparandustööde toetus –  1. september
Metsa inventeerimise toetus –  15. detsember
Natura metsa toetus     (toetust saab ka sihtkaitsevööndisse väljaspool Natura ala) – hilinenud taotluste esitamine 25. aprillist kuni 19. maini.  Toetuse summat vähen-datakse 1% võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.
Metsameede (sh hooldusraie) – 14. juuni

Viljandimaal: Pille Udam tel. 5242186 pille@eestimetsad.ee

Valgamaal: Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee

Pärnumaal: Piia Jänes tel. 56203625 piia@eestimetsad.ee

Lugupeetud Ühinenud Metsaomanikud MTÜ liikmed, oma metsamaa ära müümisel, palun informeerige sellest ka metsaühistut.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülgwww.eestimetsad.ee

 

 

 logo Ühinenud Metsaomanikud MTÜ infokiri I   2016
 Raigo Alustame metsaühistus tegutsejate tutvustamist.

Raigo on metsaühistu  kõige pikema staažiga metsameister.

Eesti Maaülikooli metsamajanduse magistrikraadi on ta kaitsnud  2010 aastal. Lõputöö oli „arukase, halli lepa ja hübriidlepa maapealne biomass ja biomassi produktsioon endistel põllumaadel“.

Esimesed tööd olid riigimetsas ja Södra Metsad  AS metsaalade märkimine.   2010. aastal asus Raigo  tööle Sakala Metsaühistusse.

Raigo sõnul koolis riigi- ja erametsas tehtavatele praktilistele töödele eriti tähelepanu ei juhitud. Sellist õppeainet nagu eramets eraldi ka ei käsitletud. Seepärast tuli paljusid asju hakata õppima läbi enda ja teiste kogemuste.

Erametsas töötades on suhtlemisoskus üks olulisemaid omadusi. Kui sa piisavalt lihtsalt ja arusaadvalt asju seletada ei suuda ei aita ka põhjalikud erialateadmised.

Kolleegide sõnul on Raigo hea suhtleja, abivalmis ja usaldusväärne kolleeg. Enamasti leiab ta ise probleemile lahenduse, aga ta ei karda ka küsida ja nõu pidada.

Raigo hobideks on suusatamine, rattasõit ja jooks. Reisimine loomulikult ka, sest äsja saabus ta tagasi Ameerika Ühendriikidest Californiast.

 Metsauuendus Metsauuendus

Selle aasta kevadeks on istutuseks ühistult juba pea 500 000 taime tellitud. Võrdluseks – eelmine aasta vahendasime 390 000 taime. Praeguse seisuga ootaks veel soove männi taimedele, kuuse taimedest on pea kõik tellitud taimed ära lubatud.                                  Eelmine aasta korraldas ühistu ca 35 hektarit istutust ja nüüd sügisel sai tehtud 27,7 hektaril kultuurihooldust, mis annab istutatud taimedele paremaid toitumis- ja valgustingimusi ning laseb majanduslikult eelistatumal puul kiiremini kasvada. Keskmine kultuurihoolduse hind tuli 2015. aastal 140.-/ha, toetuse hind oli 96.-/ha. Eelmisel aastal sai tehtud ka ca 40 hektarit maapinna ettevalmistust, mis aitab taimel paremini kasvama hakata ja kergendab istutustöid ja hiljem kultuuride hooldamist. Maapinna ettevalmistuse keskmine hind oli ühistul samuti 140.-/ha ja toetuse summa 96.-/ha.

16 veebruaril toimus metsauuenduse õppepäev.   Lähemalt räägiti  taimeistutusest, taime-kaitsevahenditest. Pärnu lähedale tehti väljasõit, kus ka praktikas mõned hooldusvõtted üle vaadati.

 Metsamaterjal Metsamaterjal                                                                                                                                    2015. Aasta : Kogu müüdud metsamaterjali maht oli 2015. aastal 55 080 tm. Metsaühistu enda poolt  korraldatud   raietööde osa  oli  ellest  ligikaudu  50 000 tm  ning  ülejäänu   moodustas liikmete enda poolt ülestöötatud puit. Hakkepuitu müüsime 12 000 m3 ulatuses. Metsaomanike hulk, kellega  puidu  müügi ja raietööde korraldamise osas tegelesime oli 2015. aastal ligikaudu 120.                                                                                                          IVkvartal : aasta  viimase  kvartali  puidu maht oli 11 650 tm.  See number jagunes müügima-terjali ja metsaühistu tööde  korraldamise  osas vastavalt  475 tm  ja  11 175 tm.  Teenindatud metsaomanikke IV kvartal 39
 FSC FSC

Eesti metsasertifitseerimise üldisemaks eesmärgiks on keskkonnasäästlik, sotsiaalselt õiglane ja majanduslikult efektiivne metsamajandamine ning puidu käitlemine. Sertifikaat on kinnituseks metsade säästliku majandamise kohta ning annab võimaluse tõendada puidu ja puidutoodete päritolu tarneahela igas etapis.

Sertifitseerimiseks on Eestis kasutusel kaks erinevat standardit: FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Pan Europan Forest Council). Mõlemat kasutatakse nii metsamajandamise (FM – Forest Management) kui ka tarneahela (CoC – Chain of Custody) sertifitseerimisel.

FSC sertifitseerimisega tegeleb Eestis NepCon ja BM Trada, kes esindab SCSglobal service.  Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (EMSN) tegeleb PEFC serrifikaadiga. Erametsaomanike PEFC grupisertifikaadi hoidja on eesti Erametsaliit. Grupiga liitunud on 64 metsaomanikku kogupindalaga üle 182 000 ha.

FSC grupisertifikaati omavad mõned erametsaomanikud ja ka Rakvere Metsaühistu, kelle FSC grupi kogupindala on üle 500 hektari.

 

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on alustanud FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi taotlemise protsessi. Hetkel on sooviavaldusi grupis osalemiseks ligi 60 metsaomanikult kogupindalaga 46 500 ha.

Protsessi maksumus sõltub liituda soovijate arvust, nende metsamaa suurusest ja sellest tulenevast töömahust. Hind metsamaa ha kohta on koos esmase hindamisega ~30 senti.

Alustada tuleb sooviavalduse esitamisest ning standardiga tutvumisest. Ühiselt protseduuride väljatöötamine ja nende dokumenteerimine on kindlasti lihtsam kui seda kõike üksi teha.

Metsaomanikule annab see tõestuse, et tema tegevused metsas vastavad ühiskonna ootustele ja on jätkusuutlikud pikemas perspektiivis. Tasapisi hakkab see ka väljenduma puidu kokkuostuhinnas, kus sertifitseeritud puitu ostetakse  0,5-1 euro kallimalt. Täna on lisahinna saamine küll vähe tõenäoline, aga kuna puiduturg on madalseisus, siis sertifitseeritud puidule turgu on. Kuna dokumenteerimine eeldab kogu metsamajandamise ahela kirjeldamist, siis on n-ö taburetist võimalik tagasi minna kännuni ja saada teada, kust on tulnud puu, millest taburet on valmistatud.

Tõenäoliselt on lähitulevikus  ilma sertifikaadita puidu müügi võimalused väga väikesed.

 Natura Natura

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Natura taotluse vastuvõtt toimub:                                                                                                                Pärnu   Kerese tn 4   I korrus  ruumid 101-103    4-22 aprill kell 9-16.00                                  Valgamaa   Otepää  Lipuväljak 13    ruum 315    4, 5, 6, 12, 13, 18, 19, 20, 22 aprill            kell 9.00-16.00                                                                                                                                Valgamaa  Laatre alevik  7, 11, 14 , 21 aprill  kell 9.00-16.00                                             Viljandimaa  Suure-Jaani vallamaja  Lembitu tn 42 ruum 307 5.,12. ja 19. aprill kell 9-12

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülg: www.eestimetsad.ee