Infokiri

  Ühinenud Metsaomanikud MTÜ  infokiri

II   2017
  Metsameister Risto Kaljund

Risto on põline pärnakas, kes oma keskkooli läbis Pärnu Ühisgümnaasiumis. Metsanduse eriala osutus valituks, kuna peale keskkooli ei olnud ühtegi paremat ideed kui isa eeskujul, kes on ka elu aeg metsaga tegelenud, minna õppima Maaülikooli 2008-ndal aastal metsamajandust. 2011. aastal lõpetas bakalaureuseõppe ja peale aastast pausi mereväes 2014. aastal ka magistriõppe. Õppimise suunaga jäi Risto väga rahule ja 2014.a sügisel ÜMOsse metsameistriks tulles meeldis amet ka praktikas. 2015.a osales Risto SMI (statistiline metsa inventeerimine) proovitükkide mõõtmisel, mis oli heaks kogemuseks nägemaks Eesti eri paikade metsade seisukorda.

Suurema osa oma elust on Risto tegelenud korvpalliga ja ülikooli ajal tegeles tõsisemalt  kergejõustikuga ning ka praegugi on peamiseks hobiks sport – seda siis ise tehes või toolilt vaadates. Metsaühistus on Risto töödeks peamiselt metsatööde ja taimede korraldamine, kuid tuleb ette ka väga huvitavaid projekte, mis võibolla pole väga metsandusega seotud, aga need teevadki töö mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Taimede istutamine ning nende kasvukäigu jälgimine on ka üheks suureks isiklikuks huviks. Ülikooli lõputöö teemaks oli samuti metsa järelkasvu kuuskede kasvama mineku uurimine.

  FSC® C-135147

Tänaseks kuulub Ühinenud Metsaomanikud FSC® gruppi 49 erametsaomanikku. Liikme ülesandeks on majandada oma metsi vastavalt rahvusvahelise FSC® standardi printsiipidele. Suur osa FSC® standardi nõuetest on kattuv Eesti Vabariigi seadustega ja riigi poolt allakirjutatud rahvusvaheliste lepingutega. Seega on erametsaomanik oma igapäevaste metsamajandusvõtetega vastavuses enamik nõuetega. Lisaks sellele on sertifitseeritud puidu tihumeetri hind mõnevõrra kõrgem, kui mittesertifitseeritud puidul. Metsaomanikule, kes on aastaid tegelenud metsamajandamisega, ei too sertifitseerimine kaasa mitte midagi üle jõu käivat. Vastupidi, see näitab ühiskonnale metsaomaniku soovi säilitada metsad tuleviku põlvkondadele ja annab võimaluse saada jätkusuutliku metsamajandamise eest lisatasu või turueelise.

Kõikide sertifitseerimist puudutavate küsimustega pöörduda: pilleriin@eestimetsad.ee või +372 5668 6521.

  Projekt – 100×100 pesakasti

Eesti Erametsaliit MTÜ korraldab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva auks üle Eesti koostöös metsaühistute ja koolidega lindude pesakastide valmistamise ürituse. Pesakastid valmivad koolilaste tööõpetuse tundides. Kutsume üles metsaomanike antud ürituses osalema. Kellel on võimalus toetada pesakastide jaoks vajaliku materjaliga või lubada oma metsa pesakaste üles riputada?

Kui Sul on soov projektist osa võtta või tekkis küsimusi, anna sellest teada: info@eestimetsad.ee.

11. septembril alustas tööd uuendatud metsaregistri infosüsteem

Uus süsteem võimaldab  metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud detailsele metsainfole, tuvastades end ID-kaardi või mobiil-ID abil.

Metsaomanike nõustamiseks kasutab metsaühistu, oma töös, metsaregistrisse talletatud informatsiooni. Selleks sõlmib SA Erametsakeskus iga töötajaga lepingu. Metsaomanikul on metsaregistris juriidilisi ning füüsilisi isikuid võimalik volitada oma metsamaaga seotud detailsete andmete vaatamiseks, allalaadimiseks ja metsateatiste esitamiseks. Metsaregister asub endiselt aadressil https://mets-ave.envir.ee/.

  Toetuste taotlemise tähtajad sügisel 2017

 

Kõiki toetuseid saab taotleda vaid metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed.

Metsa uuendamise toetus –teine voor 1. detsember

Metsataimede soetamine ja istutamine kuni 400 eur/ha, tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Maapinna ettevalmistamine kuni 96 eur/ha, töö võib olla tehtud taotluse esitamise või sellele eelneval aastal. Metsauuenduse hooldamine kuni 96 eur/ha, toetust saab raie (LU) või kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal.
Metsa inventeerimise toetus –  15. detsember

Toetust (10 eur/ha) makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist. Inventeerimisandmed võivad olla kantud metsaregistrisse taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal.

Viljandimaal:  Pille Udam     tel. 5242186   pille@eestimetsad.ee

Valgamaal:      Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee

Pärnumaal :     Piia Jänes       tel. 56203625 piia@eestimetsad.ee

  Metsauuendus

 

2017. aasta kevadel telliti läbi ÜMO 1 083 250 metsataime. Ca 85% istutatud taimedest olid kuused, 10% mändi ja ülejäänud osa teisi puuliike. Nendest aitas metsaühistu istutuse korraldada 100 000 taimel ehk ligi 50 ha. Maapinda valmistati ette 25 hektaril. 2017. aasta sügisel tellisid läbi ÜMO metsaomanikud 115 500 kuuse avajuurset taime. See oli esimene aasta, mil ÜMO korraldas ka sügisest taimehanget, aga kuna istutusmahud on läinud küllaltki suureks, siis kuidagi peab kevadist istutamise koormust vähendama.

2018a. kevade tellimusi võtab metsaühistu vastu juba praegu ja mida varem oskate prognoosida taimede vajadust, seda kindlamalt ja soodsamalt saame otsida vajalikke taimi.  Taimede soovist andke teada helistades Risto Kaljundile tel. 53 432 528 või meilitsi risto@eestimetsad.ee pannes kirja pealkirjaks Kevad2018.

Puiduhinnad 2017 IV kvartal

2017 aasta IV kvartal on paberipuidu müügivõimaluste osas III kvartalile üsna sarnane või pigem kasvava nõudlusega. Paranenud on kõikide paberipuidusortimentide müügivõimalused ja hind. Hetkel on kindlasti nõudlust rohkem, kui pakkumist ja lähiajal selles osas muutust näha ei ole. Estonian Cell on jätkuvalt suurim  haavapaberipuidu ostja ja seal on eelistatud sertifitseeritud puit (100%PEFC või FSC100%). Södra Metsad jääb ainukeseks sadamates haavapaberipuu ostjaks ka IV kvartal. Haavapaberipuidu osas nõudluse vähenemist näha ei ole ja IV kvartalis on veidi paranenud ka hind.

Küttepuidule nõudlust on ja seda ka aastal 2018. Graanul Investi tehased  jätkavad kütte- ja energiapuidu ostu piiranguteta. Siiski suure tõenäosusega langeb neljanda kvartali lõpus Graanul Investi tehastes, tänasega võrreldes, paberipuidu hind. Warmestoni ning Purila ostumahud on piiranguteta ja hind püsib või pigem veidi tõuseb. Kuuse- ja männipalgi hinnas ootame ka IV kvartali sees mõningast tõusu. Kase-, haavaa ja lepasaepalgi hinnas toimus kerge tõus IV kvartali alguses ja lähiajal muutuseid ilmselt oodata ei ole. Nõudlust on ja müügiga probleeme ei ole.

Mitmed liikmed on liitunud ÜMO FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga. Sertifitseeritud  puidu (100%PEFC või FSC100%) müük annab täna ja ka tulevikus, mitmete ostjate juures hinnaedu 0,5 -1€/tm.

Suuremate ostjatega kokkulepete sõlmimiseks ja järgmise kvartali müügiplaanide tegemiseks on meil alati enne uue kvartali algust vaja metsaomanikelt kvartali müügiprognoose (I kvartal 2018). Kvartalit väga täpselt ette prognoosida ilmselt ei ole võimalik, kuid kogemuslikult on suurusjärgud võimalik siiski kirja panna.

14.novembril toimub Pärnumaal bioloogilise mitmekesisuse koolitus. Täpsem informatsioon: https://eestimetsad.ee/uritused/ või telefonil: +372 5668 6521.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülg: www.eestimetsad.ee

 

  Ühinenud Metsaomanikud MTÜ  infokiri

I   2017
  Uus töötaja, keskkonnaspetsialist Pille-Riin Ressar
Pille-Riin on metsandusega kokku puutunud lapsest saati, kuna vanaisa oli Tihemetsa Sovhoostehnikumi peainsener metsanduse alal (1982-1992). Vanaisaga metsas käigud olid kindlasti üheks põhjuseks, miks ta astus 2010. aastal Tartu Ülikooli Ökoloogia ning elustiku kaitse erialale. Bakalaureuse lõpetas aastal 2013 ning sama aasta sügisel asus õppima Loodusturismi Eesti Maaülikoolis. Magistri lõpetas 2015.a. ning seejärel töötas labori- ja uurimisseadmeid müüvas ettevõttes, kus spetsialiseerus keskkonna-tegureid mõõtvate seadmete peale (õhuosakeste loendurid, TOC analüsaatorid jne). Maaülikooli ajal liitus Eesti Orhideekaitse Klubi liikmeskonnaga, kus on tegev täna-seni. Metsaühistus tegeleb FSC sertifikaadi grupiliikmete haldamise ning jahindusega. Maaülikooli ajal võttis lisaainena jahindust, kuna see teema on suguvõsas olevate jahimeeste tõttu talle eriti südamelähedane. Pille-Riini hobideks on  rahvatants, jooksmine ja käsitöö.
   

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ FSC® grupisertifikaat
Ühinenud metsaomanikud MTÜ grupisertifikaadi liikmed on SCS-FM/COC-005715 sertifitseeritud metsaomanikud. Hetkel on grupis 41 liiget kokku üle 54 000 ha metsa-maad. FSC® sertifikaat näitab seda, et grupiliikmed majandavad metsa ja käitlevad puitu keskkonnasäästlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult efektiivselt.

Milleks mulle FSC® grupisertifikaat?

  • Säästva metsanduse edendamine
  • Annab tõestuse, et Teie tegevused metsas on vastavuses kehtivate kõrgemate keskkonna ja sotsiaalsete standarditega
  • Metsade säilitamine tuleviku põlvkondadele
  • Paremad töötingimused
  • Ühistuga hoiate kokku aega ja raha – ühistu esindab Teid sertifitseerimisprotsessis
  • Sertifitseeritud puitu ostetakse 0,5-1 eurot kallimalt
  • Eelis keerulises majandusolukorras, kus puidu pakkumine ületab nõudluse
  • Lähitulevikus on ilma sertifikaadita puidu müügi võimalused väga väikesed
  • Metsatoodete turustamise edendamine
  • Täita tarbijate ootusi, kes otsivad sertifitseeritud kaupu

Kuidas liituda?Liitumiseks tuleb esitada oma sooviavaldus koos metsamaa andmetega ning tutvuda standardiga. Liitumiseks vajalike dokumentide blanketid on leitavad meie kodulehelt.

Kui liitumise soov on meieni jõudnud viime läbi asjakohased toimingud ning eelhin-damise Teie ning Teie metsamajandamisüksuse kohta.

Grupiga liitumise kinnitab ÜMO kontrollrühma protokoll või protokolli otsuse välja-võte, mis saadetase Teile ÜMO kontrollüksuse poolt e-kirja teel.

Peale positiivset otsust sõlmitakse Ühinenud Metsaomanikud MTÜ ja metsaomaniku vahel leping, milles sätestatakse grupisertifikaadi hoidja (ÜMO) ja liikme (metsaoma-nik) õigused ja kohustused. Grupihaldur valmistab ette ja sõlmib uue liikmega liitu-mislepingu.

Grupi informatsioon

  • Grupi haldamise eest on vastutav juhatuse esimees. Grupi haldamisega tegelevad keskkonnaspetsialist ja 2 metsameistrit.
  • Esmane sisekontroll viiakse läbi vähemalt aasta jooksul peale avalduse laekumist.
  • Juhul, kui sisekontrolli käigus tuvastatakse metsaomanikul mittevastavus, teeb ÜMO FSC haldur metsamajandajale ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks koos tähtajaga. Vajadusel viiakse läbi lisaaudit olenevalt rikkumise olemusest.

FSC® grupiliige kohustub tasuma liitumise aastal FSC® liikmemaksu täissummas. Liikmemaksu arve koos liitumistasuga saadetakse liitunud metsaomanikule kalendriaasta lõpus.

Metsaühistu korraldab teemat tutvustavaid koolitusi. Nende kohta jagame informat-siooni, kui toimumise kuupäevad on täpsustatud. Lisainfo ÜMO FSC® grupisertifikaadiga liitumise kohta: Pille-Riin Ressar pilleriin@eestimetsad.ee tel. 56686521

   

Metsauuendus
2016. aastal telliti läbi ÜMO 514 000 metsataime. Nendest aitas metsaühistu istutuse korraldada ca 120 000 taimel ehk ligi 60 ha. Maapinda valmistati ette 40 hektaril ja sa-mas suurusjärgus tehti ka istutatud taimede kultuuride hooldust.

Valgustusraiet teostati 2016 aastal metsaühistu poolt 80 hektarit.

2017 aprilli seisuga vahendab ÜMO, tänavusel kevadel, metsaomanikele 1 073 000 metsataime. Nendest 270 000 on kuuse avajuursed, 650 000 kuuse poti ja 100 000 männi poti taime. Lisaks kase, lehise ja tamme istikuid. Kes 2018 kevadel kavandab oma raiutud metsa asemele uue põlvkonna metsa rajada, siis palun andke  taimede soovist juba nüüd teada helistades Risto Kaljund tel. 53 432 528  või risto@eestimetsad.ee . Metsaistutuse talgupäev on 12.05. Pärnumaal Kõpu külas. Registreerimine http://www.eramets.ee/events/12-05-uhinenud-metsaomanike-metsapaev/

   

Metsamaterjal
2016 aastal kokku müüdud ümarmaterjali maht oli 61 400 tm. Sellest metsaühistu poolt korraldatud raiena 55 000 tm. Ülejäänud osas teostasid  metsaomanikud raied ise ning kasutasid metsaühistut vaid materjali turustamiseks. Hakkepuitu müüdi möödu-nud aastal ligikaudu 40 000 m³.

Käesoleva aasta I kvartalis on ümarmetsamaterjali müüdud 24 000 tm ja hakkepuitu umbes 10 000 m³.

   

Toetuste taotlemise tähtajad 2017
Metsa uuendamise toetus – esimene voor 14. juuli, teine voor 1. detsember
Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus –  30. juuni 
Metsamaaparandustööde toetus –  1. september
Metsa inventeerimise toetus –  15. detsember
Natura metsa toetus     (toetust saab ka sihtkaitsevööndisse väljaspool Natura ala) – hilinenud taotluste esitamine 25. aprillist kuni 19. maini.  Toetuse summat vähen-datakse 1% võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.
Metsameede (sh hooldusraie) – 14. juuni

Viljandimaal: Pille Udam tel. 5242186 pille@eestimetsad.ee

Valgamaal: Kaja Papagoi tel. 53058890 kaja@eestimetsad.ee

Pärnumaal: Piia Jänes tel. 56203625 piia@eestimetsad.ee

Lugupeetud Ühinenud Metsaomanikud MTÜ liikmed, oma metsamaa ära müümisel, palun informeerige sellest ka metsaühistut.
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülgwww.eestimetsad.ee

 

 

 logo Ühinenud Metsaomanikud MTÜ infokiri I   2016
 Raigo Alustame metsaühistus tegutsejate tutvustamist.

Raigo on metsaühistu  kõige pikema staažiga metsameister.

Eesti Maaülikooli metsamajanduse magistrikraadi on ta kaitsnud  2010 aastal. Lõputöö oli „arukase, halli lepa ja hübriidlepa maapealne biomass ja biomassi produktsioon endistel põllumaadel“.

Esimesed tööd olid riigimetsas ja Södra Metsad  AS metsaalade märkimine.   2010. aastal asus Raigo  tööle Sakala Metsaühistusse.

Raigo sõnul koolis riigi- ja erametsas tehtavatele praktilistele töödele eriti tähelepanu ei juhitud. Sellist õppeainet nagu eramets eraldi ka ei käsitletud. Seepärast tuli paljusid asju hakata õppima läbi enda ja teiste kogemuste.

Erametsas töötades on suhtlemisoskus üks olulisemaid omadusi. Kui sa piisavalt lihtsalt ja arusaadvalt asju seletada ei suuda ei aita ka põhjalikud erialateadmised.

Kolleegide sõnul on Raigo hea suhtleja, abivalmis ja usaldusväärne kolleeg. Enamasti leiab ta ise probleemile lahenduse, aga ta ei karda ka küsida ja nõu pidada.

Raigo hobideks on suusatamine, rattasõit ja jooks. Reisimine loomulikult ka, sest äsja saabus ta tagasi Ameerika Ühendriikidest Californiast.

 Metsauuendus Metsauuendus

Selle aasta kevadeks on istutuseks ühistult juba pea 500 000 taime tellitud. Võrdluseks – eelmine aasta vahendasime 390 000 taime. Praeguse seisuga ootaks veel soove männi taimedele, kuuse taimedest on pea kõik tellitud taimed ära lubatud.                                  Eelmine aasta korraldas ühistu ca 35 hektarit istutust ja nüüd sügisel sai tehtud 27,7 hektaril kultuurihooldust, mis annab istutatud taimedele paremaid toitumis- ja valgustingimusi ning laseb majanduslikult eelistatumal puul kiiremini kasvada. Keskmine kultuurihoolduse hind tuli 2015. aastal 140.-/ha, toetuse hind oli 96.-/ha. Eelmisel aastal sai tehtud ka ca 40 hektarit maapinna ettevalmistust, mis aitab taimel paremini kasvama hakata ja kergendab istutustöid ja hiljem kultuuride hooldamist. Maapinna ettevalmistuse keskmine hind oli ühistul samuti 140.-/ha ja toetuse summa 96.-/ha.

16 veebruaril toimus metsauuenduse õppepäev.   Lähemalt räägiti  taimeistutusest, taime-kaitsevahenditest. Pärnu lähedale tehti väljasõit, kus ka praktikas mõned hooldusvõtted üle vaadati.

 Metsamaterjal Metsamaterjal                                                                                                                                    2015. Aasta : Kogu müüdud metsamaterjali maht oli 2015. aastal 55 080 tm. Metsaühistu enda poolt  korraldatud   raietööde osa  oli  ellest  ligikaudu  50 000 tm  ning  ülejäänu   moodustas liikmete enda poolt ülestöötatud puit. Hakkepuitu müüsime 12 000 m3 ulatuses. Metsaomanike hulk, kellega  puidu  müügi ja raietööde korraldamise osas tegelesime oli 2015. aastal ligikaudu 120.                                                                                                          IVkvartal : aasta  viimase  kvartali  puidu maht oli 11 650 tm.  See number jagunes müügima-terjali ja metsaühistu tööde  korraldamise  osas vastavalt  475 tm  ja  11 175 tm.  Teenindatud metsaomanikke IV kvartal 39
 FSC FSC

Eesti metsasertifitseerimise üldisemaks eesmärgiks on keskkonnasäästlik, sotsiaalselt õiglane ja majanduslikult efektiivne metsamajandamine ning puidu käitlemine. Sertifikaat on kinnituseks metsade säästliku majandamise kohta ning annab võimaluse tõendada puidu ja puidutoodete päritolu tarneahela igas etapis.

Sertifitseerimiseks on Eestis kasutusel kaks erinevat standardit: FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Pan Europan Forest Council). Mõlemat kasutatakse nii metsamajandamise (FM – Forest Management) kui ka tarneahela (CoC – Chain of Custody) sertifitseerimisel.

FSC sertifitseerimisega tegeleb Eestis NepCon ja BM Trada, kes esindab SCSglobal service.  Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (EMSN) tegeleb PEFC serrifikaadiga. Erametsaomanike PEFC grupisertifikaadi hoidja on eesti Erametsaliit. Grupiga liitunud on 64 metsaomanikku kogupindalaga üle 182 000 ha.

FSC grupisertifikaati omavad mõned erametsaomanikud ja ka Rakvere Metsaühistu, kelle FSC grupi kogupindala on üle 500 hektari.

 

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ on alustanud FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi taotlemise protsessi. Hetkel on sooviavaldusi grupis osalemiseks ligi 60 metsaomanikult kogupindalaga 46 500 ha.

Protsessi maksumus sõltub liituda soovijate arvust, nende metsamaa suurusest ja sellest tulenevast töömahust. Hind metsamaa ha kohta on koos esmase hindamisega ~30 senti.

Alustada tuleb sooviavalduse esitamisest ning standardiga tutvumisest. Ühiselt protseduuride väljatöötamine ja nende dokumenteerimine on kindlasti lihtsam kui seda kõike üksi teha.

Metsaomanikule annab see tõestuse, et tema tegevused metsas vastavad ühiskonna ootustele ja on jätkusuutlikud pikemas perspektiivis. Tasapisi hakkab see ka väljenduma puidu kokkuostuhinnas, kus sertifitseeritud puitu ostetakse  0,5-1 euro kallimalt. Täna on lisahinna saamine küll vähe tõenäoline, aga kuna puiduturg on madalseisus, siis sertifitseeritud puidule turgu on. Kuna dokumenteerimine eeldab kogu metsamajandamise ahela kirjeldamist, siis on n-ö taburetist võimalik tagasi minna kännuni ja saada teada, kust on tulnud puu, millest taburet on valmistatud.

Tõenäoliselt on lähitulevikus  ilma sertifikaadita puidu müügi võimalused väga väikesed.

 Natura Natura

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Natura taotluse vastuvõtt toimub:                                                                                                                Pärnu   Kerese tn 4   I korrus  ruumid 101-103    4-22 aprill kell 9-16.00                                  Valgamaa   Otepää  Lipuväljak 13    ruum 315    4, 5, 6, 12, 13, 18, 19, 20, 22 aprill            kell 9.00-16.00                                                                                                                                Valgamaa  Laatre alevik  7, 11, 14 , 21 aprill  kell 9.00-16.00                                             Viljandimaa  Suure-Jaani vallamaja  Lembitu tn 42 ruum 307 5.,12. ja 19. aprill kell 9-12

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ kodulehekülg: www.eestimetsad.ee