Korduma Kippuvad Küsimused

Miks Ühinenud Metsaomanikud?

Meil on pikaajaline kogemus ja piisavalt suur meeskond teie teenindamiseks.

Kes saab astuda metsaühistu liikmeks?

Metsaühistu liikmeks saab astuda kinnistusraamatu järgne tegelik kinnistu omanik, kellele kuulub metsamaa.

Millal peab olema kehtiv metsamajandamiskava?

Metsamajandamiskava koostamisel kantakse metsainventeerimisandmed metsaregistrisse.  Andmed kehtivad 10 aastat.  Kuni 10 aasta vanused metsainventeerimisandmed on olulised kui metsaomanik soovib teha uuendus-, harvendus- või valikraiet.

Metsaregistrisse kantud kehtivate metsainventeerimisandmete olemasolu on aluseks metsa inventeerimise  ja metsameetme toetuse taotlemisel. Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.

Kas toetuseid saab taotleda kogu kinnistu kohta?

Toetuseid saab taotleda vaid kinnistul asuva, metsaregistrisse kantud kehtivate inventeerimisandmega, metsamaa kohta.  Näit. samal kinnistul asuvale looduslikule rohumaale istutatud metsataimede osas metsa uuendamise toetust taotleda ei ole võimalik.

Kuidas kaitsta metsakultuure ulukite eest?

Levinumad tõrjevahendid on pihustatav Trico või pastana puukese latva kantav Cervacol Extra.

Kuna suurem osa kahjustustest tekib sügis-talvisel perioodil, aitab metskitse-ja põdrakahjustuste vastu enamasti ühest töötlemisest. Parim aeg selleks on sügisel, kui kultuuri hooldus on juba tehtud. Tööd saab teha vaid kuiva ilmaga ning ka pealekantav tõrjevahend peab saama aega kuivamiseks.

Repellendi soetamiseks ja kasutamiseks saab küsida Metsameetmest ka toetust. Toetuse abil tehtavate  töödega ei tohi alustada enne, kui toetuse taotlus on esitatud, lisaks tuleb vähemalt 4 tööpäeva enne tööde algust saata Erametsakeskusele tööde alustamise kohta teade.

Miks teha hooldusraied – valgustus-ja harvendusraie – ühistu abil?

Kui metsaomanik soovib ühistu abi hooldusraiete korraldamisel, siis aitame . Ühistu metsakasvataja käib metsas kohapeal ja hindab hooldusraie vajaduse/viisi. Metsakasvataja aitab leida raie teostaja , lepib kokku tingimused ja hinna. Raie käigus ja lõppedes kontrollib tehtud töö kvaliteeti.

Kui metsaomanikul on erisoove/tähelepanekuid raie käigus tehtavate tööde kohta, siis arutame need kohapeal või telefoni teel läbi ja leiame parima lahenduse.

Scroll to Top